Pea terve Filipiinide pealinna üle ujutanud vetevoogude ulatuslik hävitustöö on linnaplaneerimiseksperdi hinangul pigem puuduliku planeerimistöö tagajärg kui lootuskatastroof.
Hooletu linnaplaneerimine maksab Filipiinidele nüüd valusalt kätte
9. august 2012, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ulatuslikud ohutsoonidesse püstitatud hurtsikukolooniad ja korralike veeäravoolusüsteemide puudus on vaid mõned põhjused, miks 15 miljonilise elanikkonnaga Manila praegu sedavõrd rängalt üleujutuse all kannatab.
Linnaplaneerija Nathaniel Einseideli sõnul oleks Filipiinidel olnud ülesehitusvigade parandamiseks küllalt tehnilisi teadmisi ja vajalikke vahendeid, kuid puudu on jäänud selgest nägemusest või poliitilisest tahtest.
«See näitab, et ei hinnata pikaajalise planeerimisega saadavaid hüvesid. See on kui nõiaring, kus planeerimine, poliitika ja täideviimine pole väga hästi sünkroniseeritud,» sõnas aastail 1979-1989 Manila linnaplaneerimisjuht olnud Einseidel.
«Ma ei ole kuulnud kohalikust omavalitsusest või linnast, millel oleksolemas sisukas kuivenduskava,» lisas ta.
Neli viiendikku Manilast on nüüdseks veekihi alla vajunud, mis mõnes piirkonnas ulatub kahe meetrini 48 tunni jooksul sadas seal maha rohkem vihma kui on terve tavaline augustinorm.
Võimude sõnul on tulvades 20 inimest surma saanud, üleujutused on hätta jätnud ka kaks miljonit filipiinlast.