Rootsi territooriumil spioneerivate enam kui 15 riigi agentide seas on aktiivseimad Hiina, Venemaa ja Iraani luurajad.
Rootsis tegutsevad spioonid pärinevad peamiselt Hiinast, Venemaalt ja Iraanist
8. detsember 2012, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta oktoobris hoiatati kaitsejõudude juhte välisriikide nuhkide eest sõjaväe peakorteri keldrikorrusel aset leidnud kinnisel nõupidamisel, kirjutab Svenska Dagbladet.
Rootsi kaitsepolitsei (Säpo) juht Anders Thornberg kinnitas seda informatsiooni. «Rootsi vastu spioneerimine on igapäevane asi. Külma sõja ajal oli palju tegemist idast saabunutega, nüüd aga leiame spioone teistest ja ühtlasi täiesti ootamatutest piirkondadest.»
«Kõige tõhusamaks meetodiks välisjõu jaoks on kohaliku agendi värbamine.»
Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist vähenes Rootsis tegutsenud välismaiste luureagentide arv ja jäi madalaks kuni 2011. aastani, mil see veidi suurenes.
Kaks kuud tagasi hoiatati kaitsejõudude juhte, et on olemas viited luureaktiivsuse suurenemisest Rootsis ja selle taga on eelkõige kaugemate riikide agendid.
Sõjaväeluure- ja julgeolekuülem Stefan Kristiansson rääkis maadest, mille luurajad tegutsevad agressiivseimalt ja kõige laiahaardelisemalt.
Venemaa, Hiina ja Iraan on juhtinud seda nimekirja aastakümneid. Säpo peaanalüütik vastuluure osas Wilhelm Unge rääkis Svenska Dagbladetile, et Rootsi pakub huvi ka teistele riikidele.
Lisaks esikolmikule on Säpo andmetel ligi tosin niisugust riiki, kes koguvad samuti luureinformatsiooni ja kellesse tavaliseks suhtutakse kui sõbralikku riiki.
Nende eesmärgiks võib olla näiteks militaarne, poliitiline või tööstuslik teavet. «Tõelisi sõpru seal pole, on üksnes huvid,» lisas Thornberg.