/nginx/o/2013/02/14/1573260t1h370b.jpg)
Militaareksperdid usuvad, et Rootsi ei suudaks sõjalise kallaletungi korral end kaitsta, sest relvajõududel pole selleks piisavalt vahendeid, vahendab AFP Rootsi Kuningliku Sõjateaduste Akadeemia täna avaldatud raportit «Kas me suudame end nädala kaitsta?».
Raporti pealkiri meenutab Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göransoni möödunudkuist sõnavõttu, kus ta oletas, et nende korduvalt kärbitud kaitse-eelarvega riik suudaks välisrünnaku korral vastu pidada umbes nädala. Alates selle sõnavõtu tegemisest on Göranson olnud haiguslehel.
Akadeemia uuring, mis viidi läbi aastatel 2011-2012, toetab kaitseväe juhataja hinnangut olukorrale. «Meie hinnangul pole sõjaväel usutavat võimekust kogu Rootsit kaitsta,» nendib dokument. «Võimaliku välisrünnaku korral vajaksime me alati välisabi.»
«Meie arvates peaksid võimud kiiremas korras läbi viima uuringu selle kohta, millistel tingimustel ja millised on võimalused sellise abi saamiseks, et ükskõik milline Läänemere piirkonnas toimuda võiv kriis saaks kiiresti lahendatud, vältides sellega ükskõik millise sõjaakti tegemist,» märgib raport.
Akadeemia tõi välja puudujäägid personalis, võimekuses vägesid varustada, õhutõrjes, tankitõrjerelvastuses ja õhusõidukeis. Eriti haavatava ja strateegiliselt olulise kohana märgiti ära Gotlandi saar.
Samas märkis raport, et Rootsi sõjaväe võimekus rahvusvahelistel operatsioonidel osalemiseks on hea, isegi suurepärane.
Tänavune Rootsi kaitse-eelarve moodustab 1,2 protsenti selle riigi sisemajanduse kogutoodangust. Veel 2007. aastal moodustas rootslaste järk-järgult kärbitud riigikaitse eelarverida 1,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Rootsi ei kuulu NATOsse ja on end deklareerinud sõjaliselt neutraalseks, kuid osaleb siiski Põhja-Atlandi alliansi rahupartnerlusprogrammis.