Soome kavatseb kasvatada riigivõla ajalooliselt suureks

Jutta Urpilainen

FOTO: AFP / Scanpix

Laenamise küsimuses aastaid ELi eeskujulikumate maade sekka kuulunud Soome plaanib tuleval aastal kasvatada oma riigivõla tasemele, millesarnast pole nähtud sest ajast peale, kui riik ühendusega 1995. aastal liitus.

Eile täies mahus avalikuks tehtud tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi peaks põhjanaabrite võlatase kasvama äärmiselt lähedale rahaliidus kehtestatud ülempiirile. Vastavalt Maastrichti lepingule peab eurotsooni maa riigivõlg jääma alla 60 protsendi tema sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Rahandusministeerium Helsingis on välja arvutanud, et nende riigivõlg kasvab tuleval aastal 59,2 ja ületuleval aastal 59,9 protsendini SKTst.

Nii suurt võlga pole Soomel olnud alates 1990ndate majanduslangusest. 2008. aastal oli vastav näitaja vaid 34 protsenti SKTst ja tõi toona rahandusministri ametit pidanud praegusele peaministrile ja konservatiivse Koonderakonna juhile Jyrki Katainenile ajalehelt Financial Times Euroopa parima rahandusministri tiitli.

Tema sotsist mantipärija ja koalitsioonipartneri Jutta Urpilaineni juhtimisel koostatud riigieelarve kergitaks Soome riigivõla 98 miljardi euroni, uusi laene võetaks tuleval aastal 6,6 miljardit eurot. Nagu rahandusminister Urpilainen eelarvet tutvustades märkis, ei oota ta väga suuri erinevusi eelnõu ja lõpliku eelarve vahel, sest kavand põhineb suuresti valitsuse kevadistel eelarvekõnelustel kokkulepitul.

Soome president Sauli Niinistö, kes on enne Kataineni olnud nii Koonderakonna liider kui rahandusminister, samuti pidanud Euroopa Investeerimispanga asepresidendi ametit, ei kiida heaks majanduse ergutamist võlgade abil. Ta arvustas Urpilaineni laenamisplaani juba enne selle lõplikku avalikuks tegemist.

«Mina pean kogu seda juttu, et tulevase kasvuga kaetakse praegusi võlgu, pisut utopistlikuks, sest me elame pidevas võlas,» ütles riigipea YLE teatel. «Ma tean, et selle ütlemise eest saab endale kergesti pessimisti tiitli, kuid vähemalt sama ohtlik on olla neis küsimustes utopist.»

Niinistö juhtis tähelepanu sellele, et kodumaine majanduse ergutamine ei aita kuidagi parandada maailmamajanduse seisu, millest Soome aga siiski sõltub. «Ma arvan, et me peaksime mõned aastad tagasi vaatama ja lihtsalt tunnistama, et elame üle oma võimete,» soovitas ta.

Suurim päevaleht Helsingin Sanomat pani aga oma eilsele juhtkirjale pealkirjaks «Hea, kui valitsus lõpuks midagi teeb». Leht leidis, et kui Urpilaineni lubadused teha strukturaalseid reforme tõesti lõpuks millegi konkreetseni viivad, on see lõpuks üks hea uudis. Samuti öeldi juhtkirjas, et strukturaalsete reformide kiirendamine näitab, et Urpilainen on end lõpuks leidnud mitte ainult sotside liidri, vaid ka rahandusministrina.

Nii nagu riigipea, leidis ka Helsingin Sanomat, et ei eurotsooni ega maailma majandusest ei paista allikat, mis viiks Soome ekspordi abil kasvule. Samuti juhtis leht tähelepanu sellele, et Urpilainen jättis mainimata, milliseid konkreetseid strukturaalseid reforme ta mõtleb, ja meenutas, et varasemaid konkreetseid ettepanekuid pole ühe või teise koalitsioonipartei vastuseisu tõttu ellu viidud.

Nagu märgib YLE, annab Soome krediidireiting, mis on üks Euroopa parimaid, sellele maale võimaluse võtta laenu suhteliselt soodsatel tingimustel. Viimaste prognooside järgi peaks riik oma võlakoorma poolest jääma koos Poola ja Sloveeniaga ELi keskmiste hulka.

Põhjanaabrite rahvusringhääling nimetas oma uudises ka naabermaade võlakoormaid. Äramärkimist leidis, et Eestil on Euroopa väikseim võlakoorem, mis moodustab vaid kümme protsenti SKTst, Rootsi puhul on sama näitaja 40 protsenti SKTst.

Euroopa suurima võlakoormaga riik – 160 protsenti SKTst – on Kreeka. Järgnevad Itaalia ja Portugal vastavalt 130 ja 127 protsendiga.

Tagasi üles
Back