/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2009/07/07/204146t1ha51a.jpg)
Helmandi provintsi keskhaiglasse, mida Eesti on toetanud 4,4 miljoni krooniga, siit läkitatud tervishoiueksperdil peagi enam asja pole, sest Afganistani valitsus otsustas selle arendamise üle anda organisatsioonile Piirideta Arstid (Médecins Sans Frontières).
Vastavalt pühapäeval Afganistani tervishoiuministeeriumi ja Piirideta Arstide vahel sõlmitud lepingule võtab see organisatsioon Bosti haigla enda kätesse.
Ja sarnaselt paljude teiste Afganistanis tegutsevate abiorganisatsioonidega ei soovi Piirideta Arstid teha mitte mingit tegemist NATOga, mille katuse all tegutsevad ka provintside ülesehitusmeeskonnad ehk PRTd.
Eestist saadetud meditsiiniekspert, kelleks praegu on Anu Raisma, töötab aga Suurbritannia juhitavas Helmandi PRTs. Bosti haigla arendamine oli üks tema paljudest ülesannetest, mida võib kokku võtta eesmärgi «kogu Helmandi meditsiinisüsteemi ülesehitus» alla.
Tänavu talvel võis Raisma näiteks rõõmustada töövõidu üle, milleks oli territooriumilt tervest Baltikumist suurema Helmandi esimese kiirabibrigaadi käimapanek.
Eesti Afganistani suursaadik Harri Tiido oletas, et Kabuli võis Piirideta Arstide poole kallutada arvamus, et neil on rohkem raha. «Kui nad suudavad tagada rohkem eksperte ja raha, siis on see afgaanide jaoks ainult hea,» leidis ta.
Eesti raha eest on Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gāh’s asuvasse Bosti haiglasse ostetud näiteks lasteosakonna tehnikat ning diislikütust selleks, et hoida töös hospitali elektrigeneraatorit.
Piirideta Arstid on 1971. aastal asutatud valitsusväline organisatsioon. Suuremalt osalt eraannetuste toel tegutseva ühenduse eesmärk on anda meditsiiniabi kriisikolletes. Oma tegevuses rõhutavad nad täielikku poliitiliste ja usuliste sidemete puudumist.
Kolm põhilist programmi, mida Eestist läkitatud ekspert tänavu haldab, on Helmandi haiglate ehitus ja remont, rahvale elementaarsete tervishoiutõdede õpetamine ning kohalike arstide täiendõpe.