Iisrael nimetas Auschwitzi sildi varastamist sõjakuulutuseks

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisrael reageeris sildivargusele kriitikaga.
Iisrael reageeris sildivargusele kriitikaga. Foto: Reuters / Scanpix

Iisrael reageeris teravalt Poolas asuva kunagise Auschwitzi natsikoonduslaagri sümbolsildi «Arbeit macht frei» (e. k töö teeb vabaks) varastamisele.


Juudiriigi juhtiva holokausti mälestusorganisatsiooni Yad Vashemi juht Avner Shalev nimetas vargust koguni «sõja kuulutamiseks». «Me ei tea kurjategijate identiteeti, kuid ma eeldan, et nad on neonatsid,» kommenteeris memoriaalinstituudi juht AFP vahendusel.

«Ma olen kindel, et Poola valitsus teeb kõik võimaliku kurjategijate tabamiseks ja nende kohtu ette toomiseks,» lisas Shalev kes julgustas valgustatud maailma võitlema antisemitismi ja rassismiga.

Iisraeli regionaalarenguminister Silvan Shalom nimetas vargust aga põlastusväärseks teoks ja võrdles seda rüvetamisega. «See tegu näitab veel kord juutide vastu suunatud vihkamist ja vägivalda,» lisas juudiriigi üks kahest asepeaministrist.

Erinevatel andmetel tapeti või suri kurnatuse, haiguste ja nälja tagajärjel Auschwitz-Birkenau surmalaagris üle miljoni inimese. Suurem osa ohvritest olid juudid, kuid hukkunute seas oli ka mustlasi, sõjavange, poliitilisi vange ja vaimulikke.

Poola lõunaosas asuv Oświęcimi linna sõjaväegarnison muudeti koonduslaagriks 1940. aastal, kui sinna toodi esimesed rongitäied vange, kes siis olid peamiselt Poola vastupanuvõitlejad.

Lähedalasuva Birkenau surmalaagri ehitustöödega alustati 1941. aastal ning täisvõimsusel rakendati see tööle kaks aastat hiljem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles