Rwanda genotsiidi aastapäeva varjutab tüli Prantsusmaaga

Rwanda lapsed pealinnas Kigalis asuvas Saint-Famille'i katoliku kirikus hommikupalvusel 6. aprillil.

FOTO: SCANPIX

Rwanda genotsiidi 20. aastapäeva tänaseid mälestusüritusi Rwandas varjutas Prantsusmaaga lahvatanud tüli seoses taas esile kerkinud süüdistustega, mille kohaselt Pariis oli 1994. aasta veresaunas kaassüüdlane.

Pariis teatas laupäeval, et Prantsuse valitsuse esindajad mälestusüritustest osa ei võta, kuna Rwanda presidendi äsjased süüdistused ei lähe kokku leppimispüüetega kahe riigi vahel.

President Paul Kagame mõistis läinud pühapäeval nädalalehes Jeune Afrique ilmunud usutluses hukka «Belgia ja Prantsusmaa otsese rolli genotsiidi poliitilises ettevalmistamises» ning nimetas genotsiidi ajal riigi lõunaosas sõjalisel humanitaarmissioonil osalenud Prantsuse sõdureid tapatalgute kaasosalisteks.

Endine koloniaalvõim Belgia on erinevalt Prantsusmaast vabandanud oma suutmatuse pärast verevalamist ära hoida ning saatis oma esindajad ka mälestusüritustele.

Kolm kuud tagasi alanud ametlik leinaaeg kulmineerub esmaspäeval, mil külast külla liikunud tõrvik jõuab rahvusliku genotsiidimemoriaali juurde. President Kagame läidab tseremoonia käigus tõrvikuga leegi, mis jääb põlema sajaks päevaks, sümboliseerides genotsiidi kestust.

Üritusele on oodata teiste seas ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni ning mitmeid Aafrika riigipäid.

Kigali ja Pariisi suhted, mis olid 2006.-2009. aastani külmutatud seisus, olid viimasel ajal paranenud. Sellele aitas tugevasti kaasa Prantsusmaa kohtu märtsikuine otsus mõista kunagine Rwanda sõjaväe kapten Pascal Simbikangwa 25 aastaks vangi osaluse eest massimõrvas.

Rwanda režiimi 1994. aasta aprillist juulini kestnud genotsiid nõudis 800 000 inimese elu.
 

Tagasi üles