Timofti ja Iohannis kutsusid Moldovat ELiga liitumiseks reformidele

Rumeenia (vasakul) ja Moldova (paremal) presidendid

FOTO: /AP

Rumeenia president Klaus Iohannis ja Moldova riigipea Nicolae Timofti kutsusid teisipäeval Chișinăud end Euroopa Liiduga liitumiseks reformima.

«Moldoval on üks võimalus moderniseeruda ja see on lõimumine Euroopa Liiduga,» ütles Timofti pärast Rumeenia ülikoolilinnas Suceavas Iohannisega peetud kõnelusi.

Kaks riigipead kutsusid Moldova valitsust ellu viima reforme ja võitlema korruptsiooniga, väljendades lootust, et Euroopa-meelsete erakondade võit juunikuistel kohalikel valimistel viib tugeva ja stabiilse Euroopat pooldava valitsuse moodustamiseni.

Moldova tehnokraadist peaminister Kirill Gaburiç teatas tagasiastumisest 12. juunil. Gaburiç juhtis Euroopa-meelset vähemusvalitsust, kuhu kuulusid Liberaaldemokraatlik Partei ja Demokraatlik Partei ning millel oli 101-kohalises parlamendis 42 kohta. Valitsus toetus parlamendienamuse saavutamiseks kommunistide häältele.

Moldova parlamendis on liberaaldemokraatidel 23, demokraatidel 19, liberaalidel 13, sotsialistidel 25 ja kommunistidel 21 kohta. Moldovat juhib hetkel valitsus eesotsas peaministri kohusetäitja Natalia Ghermaniga.

Chișinău allkirjastas 2014. aasta juunis Venemaad trotsides Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepe. Moldova on ainus kuuest ELi idapartnerlusriigist, kel on blokiga viisavabadus. Rumeenia, ELi liige, toetab jõuliselt Moldova ambitsiooni blokiga ühineda.

Suceava Stefan Suure nimeline ülikool andis Timoftile teisipäeval aukraadi, tunnustades tema Euroopa- ja Rumeenia-meelset positsiooni, muuhulgas toetust seadusele, mis lubab tuhandetel moldaavlastel omada ka Rumeenia kodakondsust.

Rumeenia kirdeosas asuv Suceava oli 14. sajandil Moldova pealinn. Timofti nimetas linna «Moldova vanaks südameks».

Chișinăus peetakse regulaarselt meeleavaldusi Moldova ühinemise toetuseks Rumeeniaga. Moldova oli aastatel 1918-1940 Rumeenia osa. Kahte riiki ühendab rumeenia keel.

Tagasi üles