Venemaa migrandipoliitika toidab Islamiriiki

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tadžiki töölised Moskva turul.
Tadžiki töölised Moskva turul. Foto: Reuters/ScanPix

Venemaa ahistav poliitika võõrtööjõu suhtes muudab Kesk-Aasiast pärit sisserännanud lihtsaks saagiks äärmusrühmitise Islamiriik ehk ISIS propagandale, kirjutab ajaleht Washington Post.

Eriti puudutab probleem tadžikke, piirkonna ühte vaeseimat rahvast, kus välismaal töötavate kodanike rahasaadetised kodustele moodustavad ligi poole kogu riigi rahvuslikust sissetulekust.

Paari nädala eest liitus Islamiriigiga ameeriklaste poolt väljaõppe saanud erivägede kolonel Gumurod Khalimov, kes kutsus sadu tuhandeid Venemaal elavaid kaasmaalasi oma eeskuju järgima.

«Lõpetage uskmatute teenimine,» kuulutas ta internetti riputatud videos, mille peale keelas Tadžikistan mitmeks päevaks ligipääsu Facebookile, Youtube`ile ja teistele sotsiaalmeedia kanalitele.

Tadžikkide sõnul on aga pühasõdalastega liitujate peamiseks motivatsiooniks raha, mitte ideoloogia. Aasta algusest rangemaks muutunud Vene seadused nõuavad väljaspool Euraasia Liitu tulnud võõrtöölistelt vene keele ja ajaloo teemaliste katsete läbimist, samuti kõrgeid tasusid õiguse eest kaubelda.

Islamiriigi esindajad on aga valmis pakkuma suuri rahasummasid neile, kes nõustuvad tulema Iraaki ja Süüriasse sõdima. «Kui meie kodanikele – kes on noored, kellel pole palka ega elu – öeldakse, et sa saad rohkem raha ja paremad elutingimused, siis muidugi nad tunnevad, et Süürias võideldes oleks elu palju parem,» räägib Tadžikistani immigratsiooniametnik Mavjuda Azizova. «Rohkem kui 400 meie kodanikku on praegu ametlikult Süürias ja neid võib olla enam.»

22-aastane Dishod Saliev naasis Moskvast koju pärast seda, kui teda sunniti loobuma tööst mööblitehases. Ta ütleb, et kui talle läheneksid ISISe värbajad ja pakkusid talle liitumise eest sularaha, siis ütleks ta ei. Küll tunneks ja mõistaks ta aga hulgaliselt teisi, kes jääksid nõusse.

«Muidugi on õhus äärmusluse oht – paljud sellises olukorras inimesed on väga meeleheitel,» jutustab Saliev. «Nad vajavad maad, nad peavad ehitama oma majad, neil on lapsed ja koolid, mille eest peab maksma. Neil on nii hullusti raha vaja, et nad oleksid valmis seda pakkuvaid rühmitisi teenima. Risk on olemas.»

Inimõigusaktivist Oinihol Bobonazareva lisab: «Kui sa ei leia tööd, ei suuda endale elatist teenida ja elad sellises kõrge korruptsiooniga riigis – siis saab sinust kurjategija või lähed toetad Islamiriiki. Põhjused pole mitte religioonis, vaid vaesuses.» 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles