ENPA erikomisjon soovitas Gruusial ja Venemaal olla enesekriitilisem

Meeleavaldused Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Strasbourgis asuva hoone ees. Foto: Reuters / Scanpix

Euroopa Nõukogu juhtorganis Parlamentaarses Assamblees käib teist päeva arutelu Venemaa ja Gruusia sõja tagajärgede üle.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) kogunes eile neli päeva kestvaks istungitesessiooniks, mis seoses augustikuiste sündmustega separatistlikus Lõuna-Osseetias on kujunenud väga tuliseks. Täna esinesid põhiraportiga ENPA Gruusia raportöör Mátyás Eörsi Ungarist ja Venemaa Föderatsiooni järelevalve raportöör Luc van den Brande Beligast, kirjutas assembly.coe.int.

Van den Brande kinnitusel läks sõda, mis puhkes esmakordselt kahe Euroopa Nõukogu liikme vahel vastuollu Euroopalike väärtustega. Ta kritiseeris mõlemat konflikti osapoolt, sest kumbki riik pole suutnud olla enesekriitiline.

Van den Brande pidas lubamatuks separatistlike Lõuna-Osseetia ja Abhaasia ühepoolset tunnustamist Venemaa poolt, sest see läheb tema sõnul vastuollu rahvusvaheliste normidega ja Gruusia territoriaalse terviklikkuse austamisega, vahendas Interfax.

Hiljuti Thbilisit ja mässulist Lõuna-Osseetia vabariiki külastanud van der Brande nimetas konfliktipiirkonnas toimunut «etniliseks puhastuseks».

Järgnenud debattidest olid värvikamad Venemaa ja Gruusia esindajate sõnavõtud. Gruusia esinduse juht Georgi Gabašvili kinnitas taaskord, et Gruusial on tõendeid etnilisest puhastusest. Samuti rõhutas Gabašvili, et Venemaa jagas passe ammu enne augustisündmusi, millega valmistas ette pinnast sõjaliseks interventsiooniks.

Vene parlamendi ülemkoja väliskomitee esimees Konstantin Kossatšovi hinnangul on grusiinide ja osseetide vaheline konflikt kestnud juba 200 aastat. Tema sõnul läks Osseetia Gruusia koosseisu Stalini soovil. Venemaa esindaja jäi seisukoha juurde, et Venemaa peatas Lõuna-Osseetias Gruusia agressiooni.

Kolmapäeval peavad ENPA parlamendiliikmed võtma vastu resolutsiooni, mis on koostatud eridelegatsiooni raporti põhjal.