Rühm Euroopa Liidu diplomaate väljendas eile uudisteagentuurile AFP arvamust, et Suurbritannia ei pruugi ühendusest lahkumise protsessi üldse alustada.
Euroopa diplomaadid kahtlevad Suurbritannia lahkumises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Diplomaatide hinnangul on võimalik, et rahvahääletusest hoolimata ei jäta Suurbritannia kunagi lahkumisavaldust.
Euroopa Liidu reeglite järgi peab Suurbritannia avalduse sisse andma enne seda, kui kõnelused lahkumise tingimuste üle võivad alata. Seejärel on Suurbritannial kaks aastat aega läbirääkimisteks lahkumise tingimuste üle.
«Me saame aru, et riigis on märkimisväärne kriis. Mitte ainult rahvahääletuse tulemuste pärast, vaid kriis, mis on palju sügavam,» ütles agentuuriga kõnelenud diplomaat.
Euroliidu allikate kohaselt pole tõenäoline, et Suurbritannia ametist lahkuv peaminister David Cameron annaks lahkumisteate sisse veel homme Euroopa Liidu tippkohtumisel. Keegi pole ühendusest veel kunagi lahkunud ja seepärast ei oska keegi lahkumisprotsessi täpselt kirjeldada.
«See, kes ütleb, et teab, mis on Euroopa Liidul viga, see ei räägi tõtt. Selliseid asju ei lahendata mingi ühe kahe kohtumisega,» ütles allikas uudisteagentuurile.
Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici sõnas eile, et Suurbritannia peab tegutsema kiiresti ning teavitama Brüsselit oma kavatsusest lahkuda Euroopa Liidust, et vältida ebakindluse pikendamist.
«Asjassepuutuv riik peab esitama teate oma kavatsusest lahkuda (EList), sellest ka palve (Suurbritannia peaministrile David) Cameronile tegutseda kiiresti,» lausus Moscovici Prantsuse meediale.
Moscovici viitas Lissaboni leppe artikkel 50 käivitamist, millele Suurbritannia peab viitama EList lahkumise menetluse käivitamiseks. ELi seadusandluse alusel saab menetlust käivitada vaid liikmesriik ise.
Cameron ütles reedel pärast seda, kui Ühendkuningriigi valijad otsustasid EList lahkuda, et jätkab peaministrina oktoobrini, mil valitsevad konservatiivid valivad endale uue esimehe, kes esitab ühendusele lahkumisavalduse.
«Soovime, et Suurbritannia teataks oma lahkumisest võimalikult peatselt, et asjasse saaks selgust. Kuna me ei saa neid tegutsema sundida, siis minu isiklik arvamus on, et nad viivitavad veel hea hulk aega. Ma ei pea ka võimatuks, et nad ei anna lahkumistaotlust üldse kunagi sisse,» arvas uudisteagentuuriga vestelnud diplomaat.
Samas oli uudisteagentuuriga STT rääkinud tippkohtumist ettevalmistav euroametnik veendumusel, et Suurbritannia valitsus austab hääletustulemust ja alustab lahkumisprotsessiga võimalikult peatselt.
«See on ainus oletus, mille põhjal me praegu töötame,» ütles allikas.