Ühendriikide meedia kirjutas 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute läheneva 15. aastapäeva eel ka Kanada valmisolekust aidata inimesi, kelle reisiplaanid rünnakute tõttu segi paisati.
Meenutades 9/11 rünnakuid: Kanada väikelinna elanikud avasid hädalistele südame
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui terroristide poolt kaaperdatud reisilennukid olid tabanud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne New Yorgis ja Pentagoni, nõudes ligi 3000 inimelu, anti sadadele reisilennukitele käks maanduda, sest igaüks neist võis kujutada potentsiaalset ohtu.
Pärast seda kui Ameerika Ühendriigid olid sulgenud oma õhuruumi, võttis pisike Kanadas Newfoundlandi saarel asuv Ganderi lennujaam vastu kümneid reisilennukeid. Arvestades sel päeval valitsenud pingeid võimaliku uue rünnaku kartuse päarst ning seda, et Ganderi linnas elab kõigest 10 000 inimest, oli linnakese otsus hättasattunud reisijaid aidata suuremeelne.
Enam kui sajast riigist pärit ligi 7000 reisija abistamine oli väikelinna jaoks logistiline väljakutse. Reisijad paigutati näiteks koolidesse ja kirikutesse, kusjuures nende kohaletoimetamiseks loobusid sel päeval streikima pidanud bussijuhid tööseisakust.
Paljud linnaelanikud avasid hättasattunud reisijatele oma kodu uksed. Ja mitte ainult inimestele, sest abistati ka 17 koera ja kassi ning kahte ahvi, kes samuti lennukaose tõttu ajutist peavarju vajasid.
Paljud neist, kes mitmeks päevaks Ganderisse ja teistesse Kanada linnadesse sattusid, meenutavad abi soojade sõnadega. Ganderi abivalmidusest on isegi valminud muusikal, mida praegu Washingtoni Fordi teatris näha ja kuulda võib.
«Enamikul meist on endiselt eredad mälestused sel päeval aset leidnud õudustest. Iga kord, kui me võtame lennujaamas jalast ära oma jalanõud, läheme läbi muuseumi metallidetektori või manööverdame mööda koledatest metallpiiretest, elame uuesti läbi oma hirmu, mida terroristid sisendasid meie ühiskonda,» kirjutas Washington Posti külgedel kolumnist Petula Dvorak. «Kuid võtame arvesse ka uskumatut vaprust, mida me sel päeval nägime. Ja päevi mil inimesed näitasid Newfoundlandi väikelinnas oma parimat külge.»