Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teravad erimeelsused löövad Ankara ja Berliini vahele kiilu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kuulus Türgi ajakirjanik Can Dündar on üks paljudest, kes on olnud sunnitud Türgi siseriiklike arengute tõttu riigist lahkuma. Paljud neist on uue kodu leidnud Saksamaal. | FOTO: AXEL SCHMIDT/REUTERS/Scanpix

Türgi ja Saksamaa pikaajalisi tihedaid sidemeid on viimasel ajal hakanud üha tõsisemalt varjutama mitmed erimeelsused, millest silmatorkavamad on mullu märtsis sõlmitud migrandikokkuleppega seotud küsimused ning mullu juulis Türgis toimunud riigipöördekatse tagajärjed.

Berliini aktiivsel julgustamisel on Saksamaa muutunud Ankara suureks pahameeleks riigiks, kuhu on kogunemas Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğani oponendid. Putšikatse järel on Türgis arreteeritud kümneid tuhandeid inimesi, ligi 400 mittetulundusühingut on kinni pandud ning trellide taga istub kogu maailma vangistatud ajakirjanikest ligi kolmandik.

«Türgi uus reaalsus on, et kõik peavad kogu aeg jälgima, mida nad ütlevad – ükski solvang pole liialt tühine, et võimud selle kõrvust mööda laseks,» kirjutas eile USA ajakiri Newsweek.

2015. aastal taotles Saksamaal asüüli umbes 1700 Türgi kodanikku, mullu olid neid juba esimesel poolaastal rohkem ning aasta lõpuks oli avalduse sisse andnud üle 5100 inimese. Märgatavalt suurenes taotluste arv putšile järgnenud kuul. Umbes 80 protsenti asüülitaotlejatest on kurdid.

Türgi riigisiseseid arenguid tähelepanu ja murega jälgiv Berliin võttis eelmise aasta lõpupoole kasutusele ka uued meetmed, mis aitavad Türgi intellektuaalidel, akadeemikutel ja ajakirjanikel oma tegevust Saksamaal jätkata. Lisaks on riik teada andnud, et Türgis süüdi mõistetud inimesed võivad Saksamaalt poliitilist asüüli paluda.

Ajaleht Welt kirjutas hiljuti, et soosivast suhtumisest hoolimata oli Saksamaa eelmise aasta jooksul rahuldanud vaid 6,8 protsenti Türgi kodanike esitatud asüülipalvetest.

Siiski on Saksamaale saabunute hulgas palju ühiskonna eliidi hulka kuuluvaid inimesi, nagu näiteks ajakirjanikke, akadeemikuid, ärimehi ja sõjaväelasi, kes ei kavatsegi asüüli taotleda, kuna näevad Saksamaad lootusrikkalt ajutise peatuspaigana.

Nende hulka kuulub ka tuntud Türgi ajakirjanik Can Dündar, kes saabus Berliini möödunud aasta suvel. Kodumaale ta tagasi minna ei saa, sest seal ootaks meest suure tõenäosusega tagasi trellide taha minek – riigireetmises juba süüdi mõistetud Dündari kohta on Türgi võimud väljastanud vahistamiskäsu.

Dündari kannatused said alguse 2015. aasta novembris, kui ta oli veel opositsioonilise ajalehe Cumhuriyet peatoimetaja. Väljaanne oli aasta varem kevadel avalikustanud kõmulise uudise, et Türgi luureamet MİT oli üritanud Süüriasse president Bashar al-Assadi vastu võitlevatele mässulistele relvi saata.

Uudis pälvis Türgis tormilise vastuvõtu. President Erdoğan tõotas, et ajakirjanik maksab selle eest kallist hinda, ja esitas oma lubaduse täitmiseks prokuratuuri Dündari vastu isiklikult kaebuse. 2015. aasta novembris võeti Dündar koos ajalehe Ankara büroo juhataja Erdem Güliga vahi alla ning mehed veetsid 92 päeva vanglas.

«Terrorist olemine pole lihtne. Tõele vastava loo avaldamise eest nõuti mulle kaht eluaegset vanglakaristust. See tähendab vanas mõistes surmanuhtlust,» rääkis Dündar möödunud kuul Strasbourgis europarlamendis ajakirjanikele korraldatud seminaril.

Mullu mais elas ta Istanbuli kohtuhoone ees üle tapmiskatse ning mõisteti samal päeval riigi salainfo levitamise eest viieks aastaks ja kümneks kuuks vangi. Järgmisel kuul lahkus Dündar Saksamaale.

«Meie, ajakirjanikud, kannatame praegu kõvasti. 140 ajakirjanikku on vanglas, nende hulgas kümme minu endist kolleegi,» avas Dündar Strasbourgis olukorda kodumaal.

Inimõiguste olukord Türgis on teema, mille kohta Saksamaa poliitikud võtavad regulaarselt sõna ning ka riigi välisminister Frank-Walter Steinmeier põhjendas kodumaa meedias teravat kriitikat pälvinud novembrikuist Türgi-visiiti sellega, et tegeles seal inimõiguste edendamisega.

Inimõigustega seotud küsimused on palistanud ka kogu Türgi ja Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste habrast protsessi.

Mullu märtsis ELi ja Türgi vahel sõlmitud migrandileppe eest nõudis Türgi viisavabadust ja soiku jäänud liikumisläbirääkimiste ergutamist, kuid probleemid tekkisid kiirelt, kui EL tahtis, et Türgi muudaks karme terrorivastaseid seadusi.

«Türgi võimud ei tahtnud seda kuidagi teha, sest seda sai edukalt kasutada minusuguste terroristide peal,» selgitas ajakirjanik Dündar.

Pärast juulikuist riigipöördekatset sagenes Euroopas kriitika võimalike läbirääkimiste jätkamise üle ning novembris hääletas europarlament suure enamusega resolutsiooni poolt, mis toetas protsessi ajutist peatamist.

Europarlamendi Saksa konservatiivist (CDU) eurosaadik Andreas Schwab ütles kommentaaris Postimehele, et resolutsioon pole küll siduv, kuid loodetavasti on see ELi valitsusjuhtidele orientiiriks.

«CDU pole kunagi toetanud täisliikmesuse andmist. Oleme pidevalt rõhutanud, et Türgi on väga oluline partnerriik ning seetõttu peame lähedast koostööd tegema, kuid see ei sisalda ELi liikmeks võtmist. Kui kantsler Gerhard Schröder Türgiga liitumist toetama asus (2004. aastal esitas EL Türgile kutse läbirääkimiste alustamiseks – K. V.), pidime olukorraga leppima, kuid ei toetanud seda,» selgitas Schwab.

Erdoğan ähvardas europarlamendi hääletuse järel, et kui EL Türgile antud lubadustest kinni ei pea, laseb Türgi migrandid taas Euroopa poole liikvele. Dündari sõnul oli märtsis sõlmitud migrandilepe algusest peale räpane tehing.

«Põgenike vastuvõtmine on osaliselt Euroopa vastutusel. Ka see, et vastu pakuti viisarežiimi lihtsustamist, mis oleks pidanud Türgil juba ammu olemas olema, ning raha pagulaste Türgis hoidmiseks, ei tee sellest väga ausat kokkulepet,» ütles Dündar, kelle sõnul aitaks Türgi ELi vastuvõtmine võidelda nii ühes maailma osas pead tõstva islamifašismi vastu kui ka teises osas leviva islamofoobia vastu.

Dündari hinnangul tuleb Erdoğani piiride avamise ähvardust tõsiselt võtta, sest ta võib seda kevadel teha.

«Euroopal pole sellise stsenaariumi puhuks varuplaani ning kui see peaks juhtuma, ootaksid ees väga keerulised ajad,» hoiatas ta.

Schwab ei soovinud Türgi piiride avamise teemal spekuleerida. «Loodame, et suudame leppe säilitada,» sõnas ta.

Euroopa Välissuhete Nõukogu (EFCR) vanemteadur Asli Aydıntaşbaş võttis möödunud kuu keskel Saksa-Türgi suhted kokku tõdemusega, et kuigi õhus on mürke, on kaks riiki majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt sedavõrd teineteisega seotud, et kumbki ei saa endale lubada sellest suhtest minemakõndimist.

Tagasi üles