/nginx/o/2011/03/16/539121t1hff20.jpg)
Cambridge’i ülikooli professor ja statistik David Spiegelhalter selgitas BBC-le, miks inimesed Jaapani tuumaõnnetuse tõttu nõnda häiritud on ning kuidas avalikkuses riskide mõistmine käib.
Cambridge'i ülikooli professor: tuumahirm on paratamatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuumaprobleemid puudutavad kõiki punkte, mis on seotud inimeste hirmudega. Seda on väga hästi uuritud ja see on ala, kus kõik asjad, mis panevad inimesi judisema, tulevad esile,» selgitas ta BBC-le. «Ideega, et mingisugune nähtamatu oht, miski, mida sa ei saa näha, kuid mida seostatakse vähiga ning inimesed ei tunne end olukorda kontrollimas, ei saagi soodsas seisus püsida.»
Olukorda halvendavat see, et suurem osa inimesi ei mõista tuumajaama taga seisvat teadust.
«Esineb tõeliselt emotsionaalne kõhutunde järgi reageerimine. Ning muidugi on see tavaliselt seotud usaldusega – usaldusega võimudesse, elektrifirmasse ning uskumisega sellesse, mida sulle räägitakse. Ning selle usalduse saavutamiseks läheb palju aega, isegi olukordades, kus otsest riski pole. Seega on tegu väga keerulise probleemiga,» vaagis ta.