Sõda Süürias – kes kellega võitleb?

Lahingutest räsitud Aleppo linn. Foto: JOSEPH EID/AFP/Scanpix

Süüria konflikt on kestnud juba kuus aastat. Selle aja jooksul on tapetud 465 000 süürlast, üle miljoni on saanud viga ja 12 miljonit inimest – pool riigi endisest populatsioonist – on sõjapõgenikena lahkunud.

Konflikti algus

2011. aastal kukutati Araabia kevade käigus Tuneesia ja Egiptuse riigipead. Märtsis algasid rahumeelsed meeleavaldused ka Süürias.

Valitsusevastane meeleavaldus Hama linnas. Moises Saman/The New York Times/Scanpix Foto: MOISES SAMAN/NYT

President Bashar al-Assad vastas aga meeleavaldustele sadade inimeste tapmise ja vangistamisega. 2011. aasta juulis teatasid sõjaväest lahkulöönud sõdurid Vaba Süüria Armee moodustamisest, et riigipea võimult kukutada. Riik hakkas kalduma kodusõtta.

Usulõhe

Usulised vähemused kaldusid toetama Assadit, kuna Assadite pere ja riigi julgeolekuteenistused kuuluvad vähemusreligiooni alaviitide hulka. Riigi suurim usulahk on aga sunniitlus, kuhu kuulub ka suurem osa opositsioonivõitlejaid.

Usulist lõhet ilmestab ka välisriikide toetus – šiiitliku enamusega Iraan toetab Assadit, nagu ka Liibanonis baseeruv Hezbollah; sunniitlikud Türgi, Katar, Saudi Araabia ja teised aga toetavad mässulisi.

Välismõjud

Välisriikide sekkumine on Süüria kodusõjas mänginud väga suurt rolli. Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvaheline koalitsioon on pommitanud Araabia ja Levanti Islamiriigi (ISIS) alasid 2014. aastast saadik.

USA sõjaväelased Süürias. AP/Scanpix Foto: Uncredited/AP

2015. aasta septembris alustas Venemaa rünnakuid Süüria «terroristlike rühmituste» vastu, mille hulka kuulus nii ISIS kui ka lääneliitlaste toetatud mässulised rühmitused. Venemaa on Assadi positsioonide kaitsmiseks saatnud riiki ka sõjalisi nõuandjaid.

Mitmed araabia maad, sh Türgi, on varustanud relvastuse ja tarvilike vahenditega mässulisi rühmitusi.

Paljud konfliktis osalejad on saabunud välisriikidest – ISISe ridades leidub hulgaliselt võõrvõitlejaid üle maailma. Assadi poolel võitlevad Liibanonist pärit Hezbollah' liikmed ning Iraani ja Afganistani sõdurid.

Jõujooned Süürias märtsi seisuga. Punasega Süüria valitsusväed; mustaga ISISe alad; kollasega kurdide alad; tumesinisega Jabath Fateh al-Sham; tuhmrohelisega mässulised rühmitused; puna-mustaga vaidlusalused alad; türkiisiga Türgi alad; lillaga USA jõud; halliga hõredalt asustatud piirkonnad. Allikas: Foto: Institue for the Study of War

Raqqa

Eelmise aasta märtsis alustas USA juhitud koalitsioon rünnakut ISISe käes olevale Põhja-Süürias asuvale Raqqa linnale, et see ümber piirata ja lõigata ära varustusteed äärmuslaste kantsiga Deir Az Zori provintsis.

USAd toetavad ka Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) võitlejad, kuhu kuuluvad kurdide YPG liikmed, kuid ka araablaste fraktsioonid, Süüria kristlikud sõdalased ja türkmeenide üksused.

Operatsioonid Raqqas kestavad.

Aleppo

Eelmise aasta detsembris teatas Süüria armee, et Aleppo on täielikult mässuliste käest tagasi võidetud. Valitsusväed kasutasid Aleppo mässuliste valduses olevates piirkondades keemiarelvi.

Süüria põhjaosa mässulised võitlejad on moodustanud koalitsiooni, et säilitada sõjaline kontroll Idlibi provintsi, Aleppo provintsi idaosa ja osa Lataakia provintsi üle.

Lisaks Aleppole kontrollivad valitsusväed hetkel pealinn Damaskust, teatud alasid Lõuna-Süürias ja Deir Az Zori, piirkonda Süüria-Liibanoni piiri ääres ja ranniku loodeosa.

Kogu ülejäänud riik on jagatud mässuliste rühmituste, ISISe ja kurdivõitlejate vahel.

Alates märtsist on intensiivistunud võitlus Damaskuses ja linna ümbruses. ÜRO teatel vajab ligi 300 000 inimest humanitaarabi.

Mässulised rühmitused

Mässulised rühmitused jätkavad võimuvõtlust ja tihti on nende lahingutegevus suunatud ka üksteise vastu. Vaba Süüria Armee on sõja jooksul nõrgenenud, islamistlikud rühmitused nagu al-Nusra Rinne, mis on vandunud truudust al-Qaedale, on aga tõusnud. Eelmise aasta juulis teatas rühmituse liider Abu Mohammed al-Jolani, et muutsid oma nime Jabhat Fateh al Shamiks ehk siis Shami vabastusrindeks.

2013. aastal imbus ISIS pärast suurte alade vallutamist Iraagis ka Süüriasse, kuid viimase aastaga on nad kaotanud oma territooriumist umbes veerandi.

Süüria põhjaosas tegutsevad kurdimässulised taotlevad oma kontrollitavatel aladel aga iseseisva riigi loomist. See on teinud rahutuks Türgi valitsuse, mis kardab, et kontrolli suurenemisega hakkab suuremaid õigusi nõudma ka Türgi suur kurdikogukond. Türgi teostab õhurünnakuid kurdide aladele.

Eesmise aasta augustis algatasid Türgi väed ja eriüksused koostöös Vaba Süüria Armeega ISISe-vastast operatsiooni «Eufrati kilp», et vabastada strateegilise tähtsusega Jarabluse piirilinn. Tegu oli esimese Türgi maavägede operatsiooniga Süürias konflikti algusest alates.

Türgi lõpetas operatsiooni eelmisel kuul, kuid peaminister Binali Yildirim andis mõista, et kavas võib olla ka tulevasi piiriüleseid operatsioone. Türgi saatis Süüriasse oma tanke ja lennukeid, et toetada Vaba Süüria Armee tegevust ISISe võitlejate piirilt tagasilöömiseks ja kurdimässuliste tegevuse takistamiseks.

Mõju välisriikidele

Süüria sõja mõju on tunda ka riigipiiridest väljapool. Liibanonis, Türgis ja Jordaanias asub miljoneid sõjapõgenikke, kellest paljud on üritanud paremate tingimuste saamiseks Euroopasse liikuda.

Ka sõjategevus on kandunud üle piiri Liibanoni, andes panuse riigi jätkuvale poliitilisele polariseerumisele. Mitmed rahukõnelused ei ole seni suutnud sõjategevusele lõppu teha.