Uuring: Saksa meedia ei kajastanud pagulaskriisi ausalt

Migrandid ootamas 2015. aasta septembris Münchenis rongi Berliini.

FOTO: Christof Stache/AFP/Scanpix

Saksa ajakirjanikud polnud 2015. aastal puhkenud pagulaskriisi kajastades objektiivsed, järeldatakse tuhandeid artikleid analüüsinud Saksa Otto Brenneri instituudi tellitud uuringus.

Esmaspäeval avaldatava 200-leheküljelise Hamburgi meediakooli ja Leipzigi ülikooli uuringuga tutvunud päevalehe Die Zeit teatel järeldatakse raportis, et päevalehtede toimetused polnud pagulaskriisi alguskuudel, kui Saksamaale saabus sadu tuhandeid inimesi, kriitilise vaatleja (saksa keeles Beobachter), vaid kasvataja (saksa keeles Volkserzieher) rollis.

Die Zeiti endise toimetaja ja meediateadlase Mihcael Halleri juhtimisel uuriti 2014. aasta veebruarist 2016. aasta märtsini juhtivates päevalehtedes ilmunud artikleid. Teiste seas analüüsiti Bildi, Die Welti, Süddeutsche Zeitungi, Frankfurter Allgemeine Zeitungi ja paljude kohalike väljaannete artikleid. Telekanalite kajastusele uuring ei laiene.

Raportis kritiseeritakse nn peavoolumeediat selle eest, et nad ei suhtunud migrantidele Saksamaa piirid avanud liidukantsler Angela Merkeli avatud uste poliitikasse ning poliitilise eliidi loosungitesse kriitiliselt. Ajakirjanikud kasutasid terminit tere tulemast kultuur (saksa keeles Willkommenskultur) ühiskonnale moraalse surve avaldamiseks, järeldavad uuringu koostajad.

Uuringu autorite hinnangul kohtlesid paljud ajakirjanikud valitsuse poliitika kritiseerijaid võimalike ksenofoobidena, leides, et toimetuste ülesanne on selliseid inimesi kasvatada paremateks inimesteks.

Raporti koostajate sõnul kasutasid ajakirjanikud valitsuse poliitika kaitsmisel näiteks seisukohta, et vananeva elanikkonnaga Saksamaa vajab sadade tuhandete noorte põgenike töökäsi. Uuringu autorite sõnul kuritarvitasid päevalehed sellega terminit Willkommenskultur ja summutasid avalikku arutelu.

«Suur osa ajakirjanikke tunnetasid oma professionaalset rolli valesti ja jätsid oma valgustusliku rolli unarusse,» ütles Haler Die Zeitile.

Ka heidavad uuringu autorid ajakirjanikele ette seda, et artiklites sisaldus sageli ajakirjanike enda arvamus, mis tegi uudislugudest hoopis kommentaarid. Ekspertide, teiste kodanike ja asüülitaotlejate nägemus sageli aga puudus. 

Raporti autorid järeldavad, et suurte päevalehtede kajastus on aidanud kaasa ohtliku lõhe tekkimisele Saksa ühiskonnas ja usalduse kaotamisele peavoolu meedia vastu. 

Tagasi üles
Back