Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Veebiteenus aitab pärijateta Hollandi talunikke

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
52-aastane Gerard Hartveld on kurb, et tal pole pereliikmeid, kellele talu pärandada. | FOTO: CHARLOTTE VAN OUWERKERK / AFP / Scanpix

Kummikud jalas punaste Holsteini lehmade vahel põllul seisvast hollandi talunikust Gerard Hartveldist õhkub allandmismeeleolu, kui ta vaeb oma tulevikku.

Hartveld ütleb, et on ihust ja hingest piimakarjapidaja. Samas rõhub tema südant teadmine, et ka temal – nagu paljudel teistel Hollandi maaharijatel – pole kedagi, kellele oma talu pärandada.

Arvud on vapustavad. Hollandi statistikaameti andmeil pole umbes 60 protsendil 55-aastastest ja vanematest talunikest mitte kedagi, kes võiks nende maa pärida.

See tähendab, et järgmise kümnendi jooksul võib kaduda umbes 15 000 talu. Kümnest pensioniikka jõudvast lambakasvatajast pole majapidamise ülevõtjat koguni kaheksal.

Kuigi sea- ja lehmakasvatajatel läheb pisut paremini, on nooremad perefarmidest pärit põlvkonnad jätnud linnas teenitava varanduse lootuses põllud ja küünid ning kolinud minema.

Kesk-Hollandis Nieuwveenis asuv Gerard Hartveldi talu on tema pere käes olnud rohkem kui sajandi – 1913. aastast. Ta tunneb oma majapidamise iga nurka, samuti iga lehma, sealhulgas 20-pealise karja vanimaid liikmeid Mirandat ja Gretat.

Lastetuna peab see kinnine ja napi jutuga 52-aastane mees aga umbes 15 aasta pärast, kui mitte varem, oma maa ja karja loovutama perest väljapoole, võõrastele.

See on koht, kus loodetakse abi Hollandis loodud uuenduslikust süsteemist, mille eesmärk on päästa talud, mis on Madalmaade maapiirkondade lahutamatu osa.

27-aastane prantslane Thomas Legrand ja tema hollandlannast pruut otsivad talu, mida pidada. Neil endal talunike seas aga kontakte pole, seetõttu pöördus paar veebiteenuse «Talunik otsib talunikku» poole.

«See on nagu kohtamissait,» selgitab Legrand, kes enda sõnul unistab sellest, et saaks üle võtta väikse lambafarmi poldril.

Just väiketaludele on pereahelate lagunemine andnud rängima löögi – ohtu on sattunud selle mitmekülgse põllumajandusega riigi viljakad maad, mida vanasti anti põlvest põlve edasi; esivanemate õued, mis kord kajasid mängivate laste kilkeist.

Hollandi Noortalunike Liidu toel on seakasvataja Sander Thus teinud tööd veebiprojektiga, mille eesmärk on viia pensionieale lähenevad talunikud kokku noortega, kes otsivad põllumajanduslikku maalappi.

Nagu interneti kohtamissaitidelgi, peab kasutaja end registreerima ja ootama, et otsingud annaksid sobiva vaste. 28-aastane Thus korraldab seejärel esimese kohtumise, vaatamaks, kas osapooled klapivad üksteisega.

Pärast seda veedab uustulnuk nädala talus, et osapooled saaksid teineteist paremini tundma õppida, enne kui istutakse maha äriasju ajama. Siis arutatakse üleandmise tingimusi – üleandmine võib tähendada müüki, aga näiteks ka üürilepingut.

Peagi pannakse «Talunik otsib talunikku» lehele uus kuulutus, mille taga on Lõuna-Hollandi Limburgi provintsi teraviljakasvataja, kelle kõik kolm last kolisid linna.

61-aastane talunik, kes oma nime avaldada ei soovi, tunnistab, et on väsinud ja teab juba, mida ta oma profiilile kirjutab: «Teraviljatootja Limburgi provintsist otsib tõsist noort, kes võtaks üle sada hektarit esivanemate maid, mida ma ei taha näha suurfirmade käes.»

Tänapäeva noored talupidajad on tihti inimesed, kes valivad selle elukutse kirest, huvist teha oma käed mustaks või lihtsalt soovist pääseda linnaelu kiirest tempost.

«Praegu on enamik neist, kes tahavad talusid üle võtta, füüsilisest isikust ettevõtjad vanuses 20–40 aastat, kes ei tule üldse põllumajandusmaailmast, kuid tahaksid käised üles käärida,» kirjeldab Thus.

Alates veebiabimehe käivitamisest 2011. aastal on mitukümmend talu liikunud oma senise perekonna käest uue talunikepõlvkonna kätte. Thus loodab, et see arv aina kasvab, sest tema leheküljel on registreerunud 135 maad otsivat inimest ja 35 talunikku, kes otsivad oma maale harijat.

Piimakarjapidaja Hartveld ütleb aga uhkuse ja kurbuse seguga hääles, et kui aeg on nii kaugel, siis tema «Talunik otsib talunikku» portaali teenuseid ei vaja. Juba mitmed naaberkülade inimesed on tundunud huvi tema talu ülevõtmise ja selle Hollandi ajaloo väikse killu alleshoidmise vastu.

Gerard Hartveld teab, et võõraid inimesi, kes tema talu üle võtta tahaksid, leidub. Foto: Charlotte van Ouwerkerk / AFP/ / Scanpix | FOTO: CHARLOTTE VAN OUWERKERK/AFP
Tagasi üles