Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kuus põhjust, miks see referendum pole päris

27
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
1. oktoobril iseseisvusreferendumile kutsuv plakat Barcelona metroos. | FOTO: Lluis Gene / AFP / Scanpix

Rahvusvahelise õiguse ja lääneliku referendumitava valguses seisab Kataloonia võimude välja pakutud referendum üsna kipakatel jalgadel.

1. See on kahekordselt ebaseaduslik

Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon, kellelt Kataloonia piirkondlikud võimud palusid õnnistust oma piirkondlikule hääletusele, ütleb oma referendumite hea tava koodeksi paragrahvis 3.1, et referendumeid tuleb kasutada vastavalt riigi üldisele õigussüsteemile. Kataloonia on Hispaania osa ja nii nagu ka näiteks Eesti seadused, ei luba ka selle riigi seadused piirkondadel omal algatusel eralduda. Keskvalitsusega kooskõlastatud peavad olema ka muud piirkondlikud referendumid. Sellel hääletusel valitsuse õnnistust pole.

2. Selle taga ei seisa piisavalt otsustajaid

On seadusi, milleni Kataloonia piirkondlik parlament pole 40 demokraatia-aasta jooksul jõudnud, sest nende vastuvõtmiseks oleks vaja kvalifitseeritud häälteenamust ehk vähemalt 90 kõigist 135 saadikust. Seadusvastase eraldumisreferendumi toetamisele saadi aga sealgi vaid 72 saadiku toetus.

3. Tagatud pole elementaarseimadki mängureeglid

Veneetsia komisjoni referendumite hea tava koodeks, paragrahv 2.2 ütleb, et referendumi põhialuseid ei tohiks muuta rohkem kui aasta enne selle toimumist. Kataloonia parlament jõudis aga ametliku otsuseni, et hääletus üldse toimub, vähem kui kuu aega enne välja käidud kuupäeva.

Siiani on ka näiteks selgusetu, kas ja kus hääletus toimuda saab. Samuti ei paista tulevat erapooletuid rahvusvahelisi vaatlejaid, kes võiksid tagada hääletuse õigluse.

4. Protsess on erapoolik

Veneetsia komisjoni referendumite hea tava ütleb nii seda, et parteid või hääletusele pandud eri poolte toetajad peaksid olema esindatud valimiskomisjonides, kui ka seda, et valitsus peab jääma neutraalseks ja vältima ühepoolset kampaaniategemist.

Ehk sisuliselt eeldab referendumi korraldamine vähemalt mingit kompromissi «jah»- ja «ei»-poole vahel selle üle, et otsustab rahva hääl. Praegusel juhul käitub aga 47 protsendi valijate toel võimul olev piirkonna valitsus juba enne võimalikku «jah-i» kui eraldunud riik ja teeb sellel suunal ka aktiivset kampaaniat. «Ei»-poole esindajad referendumiga nõustunud pole, mis tähendab, et nende valijad jäävad tõenäoliselt pigem koju ja mingist erapooletust vaatlemisest ei saa juttugi olla.

5. Kataloonia ei kannata rõhumise all

ÜRO resolutsioon 50/6 ütleb, et rahvastel, kes pole koloniseeritud ega okupeeritud, on enesemääramisõigus vaid juhul, kui neil napib otsustusõigust olemasoleva riigi sees. Kataloonia on aga oma parlamendiga autonoomne piirkond, kus kogu riiklik haridussüsteem ja suur osa avalikust asjaajamisest on vaid katalaani keeles. Samuti on Hispaania nende ümber demokraatlik õigusriik, kus katalaanid teistega võrdsed kodanikud.

6. Kataloonia tunnustamine käib vastu ÜRO mängureeglitele

ÜRO resolutsioon 2625, mis räägib riikidevahelistest sõbralikest suhetest ja koostööst, kutsub riike hoidumast heakskiidust või julgustusest ükskõik millisele tegevusele, mis rikuks teiste suveräänsete riikide terviklikkust.

Tagasi üles