Istanbuli konventsioon keelab naisi ümber lõigata

FOTO: Dominic Lipinski/Scanpix

President Kersti Kaljulaid ratifitseeris eile Istanbuli konventsiooni nime all tuntud seaduse, mille eesmärgiks on tõkestada ja ennetada naistevastast- ja perevägivalda. 

Dokumendi kinnitamine tekitas kahinat ka kohalikul poliitmaastikul. Kui seadus läks varem hääletusele riigikogus, seisid sellele ainsana vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud – põhjendusel, et see sisaldab kasulike meetmete seas hulgaliselt ka vasakliberaalseid ja repressiivseid sätteid.

Konventsioon kannab täispikkuses nime «Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon» ning pikkuseks on sellel 31 lehekülge.  

Juba dokumendi preambulis tuuakse välja vägivallavormid, mis eriliselt muret tekitavad: teiste seas vägistamine, sundabielud, aumõrvad ning suguelundite ümberlõikamine. Praktiliste meetmena nähakse ette, et loodaks piisaval hulgal tugiteenuseid – näiteks varjupaikasid ja vastavaid telefoniliine.

Esmakordselt tegi Euroopa Nõukogu ettepaneku konventsiooni loomiseks aastal 2008.

2014. aasta 1. augustil ratifitseeriti konventsioon kümne liikmesriigi poolt ning asus seega jõusse. Eesti allkirjastas dokumendi sama aasta detsembris.

Loe siit konventsiooni eestikeelset versiooni.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles