/nginx/o/2017/10/31/7267143t1h31ed.jpg)
Hispaania keskvõimude poolt ametist tagandatud Kataloonia president Carles Puigdemont kohtus esmaspäeval Belgias asüüliküsimustega tegeleva advokaadiga.
Kataloonia endine liider otsib Belgiast õigusabi (1)
31. oktoober 2017, 04:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Advokaat Paul Bekaert kinnitas samas, et Puigdemont ei ole Brüsselis varjupaika taotlemas, vaid ette valmistamas juriidilist vastukäiku Madridi võimalikele sammudele.
"Selles (asüüli) osas ei ole midagi otsustatud," lausus Bekaert.
"Ma rääkisin temaga isiklikult Belgias .... ja ta tegi minust ametlikult oma advokaadi. Mul on enam kui 30-aastane kogemus Hispaania baskide väljasaatmise ja poliitilise asüüliga seoses ning selle kogemuse tõttu pöördus ta minu poole," lisas ta.
Bekaert oli advokaadiks ühele baskide separatistliku rühmituse ETA arvatavale liikmele Luis Maria Zengotitabengoale, kelle Belgia 2010. aastal Hispaaniale välja andis.
Hispaania prokuratuur esitas Kataloonia valitsuse tagandatud liikmetele ja parlamendi juhtivliikmetele süüdistuse mässus, ässitustegevuses, võimu kuritarvitamises ja kelmuses, teatas peaprokrör esmaspäeval.
Mässus, ässitustegevuses või kelmuses süüdi mõistetut saab vangi panna vastavalt 30, 15 või kuueks aastaks.
Maza sõnul taotleb prokuratuur süüdistatutele ennetusmeetmete rakendamist, kuid ei öelnud, kas meetmete seas on nende panemine eeluurimisvanglasse.
Ühe hagi raames taotleb prokuratuur kohtult süüdistuse esitamist tagandatud Kataloonia valitsuse ametnikele. Nende seas on Puigdemont ja asepresident Oriol Junqueras, kuigi Maza nende nimesid otsesõnu ei öelnud. Hagi esitati riigikohtule.
Teine hagi puudutab Kataloonia parlamendi juhtivliikmeid, kaasa arvatud spiiker Carme Forcadelli.
Nüüd peavad kohtud otsustama, kas võtta süüdistused menetlusse või mitte.
Paljud eksperdid on pidanud ebatõenäoliseks, et Puigdemont suudab saavutada Belgias poliitilise põgeniku staatuse.
"Oleks väga erandlik anda asüüli Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule," ütles Dirk Van Den Bulck Belgia põgenikeagentuurist CGRA.
Ta peaks tõestama tagakiusamist enda kodumaal ja võimatust seal kaitset saada, märkis Van Den Bulck.