/nginx/o/2017/11/01/7273557t1h58a5.jpg)
Äsja uuesti Jaapani peaministriks valitud Shinzo Abe tõotas tugevdada survet Põhja-Koreale, et sundida stalinistlikku riiki läbirääkimistelaua taha.
Abe lubab tugevdada survet Põhja-Koreale
1. november 2017, 18:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlamendi alamkoda valis Abe teisipäeval tagasi peaministriks, kuna tema erakond oli ennetähtaegsed valimised ülekaalukalt võitnud. Abet toetas 465-kohalises alamkojas 313 seadusandjat. Abe tervitas valimisvõitu kui võimalust viimastel kuudel tuuma- ja raketikatsetustega maailma ärevusse ajanud Põhja-Korea režiimi senisest tugevamini pitsitada.
«Rahva tugev mandaat on tugeva diplomaatia allikas,» ütles Abe tänasel pressikonverentsil ja lisas, et karmi liiniga on võimalik veenda Pyongyangi läbirääkimisi taotlema. «Kui president (Donald) Trump külastab Jaapanit, võtame me endale piisavalt aega Põhja-Korea probleemide analüüsimiseks ja arutame, kuidas neid lahendada.»
Trump alustab nädalavahetusel ringreisi Aasias ning külastab pühapäevast teisipäevani Tokyot. Tema reisiplaanides on ka Lõuna-Korea, Hiina, Vietnam ja Filipiinid.
Abe rõhutas valimiskampaania ajal, et tal on vaja tugevat mandaati Jaapani kahest suuremast kriisist jagusaamiseks. Nendeks on kahanev sündivus ja tuumarelvastatud Põhja-Korea sõjakas tegevus.
Valmistega sai Abe parlamendis piisavalt kohti, et hakata Jaapani patsifistlikku põhiseadust muutma. Seda plaani on ta pidanud juba mõnda aega, kuid kolmapäeval ütles ta ajakirjanikele, et niivõrd konfliktse eesmärgi kallale tuleb asuda väga ettevaatlikult. Esmalt on kavas käivitada avalik diskussioon.
Abe saatis parlamendi alamkoja septembris laiali, et korraldada valimised, mis analüütikute hinnangul olid kantud eesmärgist saada rahvalt uus mandaat ja kindlustada oma võimu pärast suvist reitingulangust.
Võit 22. oktoobri valimistel suurendas Abe võimalusi saada järgmise aasta septembris veel kolmeks aastaks tagasi valitud Liberaaldemokraatliku Partei juhiks. Ta on olnud peaminister 2012. aasta detsembrist.