Saksa kaitseministeerium peab andma parlamendile aru, miks riigi sõjaväel on oma suurematele relvasüsteemidele piiratud ligipääs.
Saksa sõjavägi vaevleb varustusprobleemide küüsis (2)
Uuest kaitseministeeriumi raportist selgub, et paljud Bundeswehri põhilistest relvasüsteemidest ei ole valmis õppustel kasutamiseks või positsioonidele saatmiseks. 2017. aasta kohta koostatud raport esitatakse homme Bundestagile.
Kaitseministeeriumi sõnul on alates Venemaa invasioonist Ida-Ukrainasse 2014. aastal tõusnud õppuste ja paigutamiste arv, mis põhjustab kasutuses olevate relvasüsteemide varasemast kiiremat kulumist.
Raportis on ära toodud iga relvatüübi puudujäägid, ehk siis märgitud relvad, mis on parajasti hoolduses, uuendamisel või katsetamisel. Teisal on arv, mis märgib relvatüübi koguhulka.
Eurofighter hävitajad: 39/128
Tornado hävitajad: 26/93
CH-53 transpordikopterid: 16/72
NH-90 transpordikopterid: 13/58
Tiger helikopterid: 12/62
A400M transportlennukid: 3/15
Leopard 2 tankid: 105/224
Fregatid: 5/13
Kaitseministeerium kaitses relvastuse valmisolekut, märkides, et välismissioonidel kasutatavate relvade valmisolek on näiteks suurem kui 2014. aastal. Samuti suudab Saksamaa edukalt täita NATO liitlaskohuseid ja osaleda ühise kiirkaitseüksuse töös.
«Me ei suuda võistelda 25 aastat kestnud eelarvekärbetega,» sõnas kaitseminister Ursula von der Leyen, lisades, et Bundeswehri 200 miljardit eurot maksev moderniseerimine on olnud pikk ja vaevaline protsess.
Kantsler Angela Merkeli konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid on küll koalitsioonileppes lubanud eraldada kaitsväe uuendamisele 10 miljardit eurot, kuid lepe ootab endiselt kinnitust.
Roheliste kaitse- ja eelarveametnik oli aga oluliselt kriitilisem. «Kõrge kaasatus ja õppused kurnavad Bundeswehri, kuid sõjavägi peaks võtma tarvitusele ennetavad abinõud, mitte vaatama pealt, kuidas selle varustus laiali laguneb,» märkis Tobias Lindner.