Putin: Venemaal töötati välja tabamatud tuumaallveedroonid

Vladimir Putin kõnelemas föderaalkogu ees. Foto: MAXIM SHEMETOV/REUTERS

Venemaal on töötatud välja allveedroonid, mis suudavad liikuda mandrite vahel väga sügaval allveelaevadest, kõige moodsamatest torpeedodest ja pealveelaevadest mitu korda kiiremini, ütles Venemaa president Vladimir Putin täna.

Presidendi sõnul on need aparaadid väga vaiksed, väga manöövrivõimelised ja vaenlasele tabamatud.

«Lihtsalt ulmeline,» sõnas Putin täna föderaalkogu ees peetud aastakõnes. «Tänapäeva maailmas neile vastupanuvahendid lihtsalt puuduvad.»

«Allveedroone saab varustada nii tavaliste kui tuumalaengutega. See võimaldab neil hävitada ükskõik milliseid sihtmärke, rannikutaristut, õhujõudude rühmi ja taristut,» ütles Putin.

Presidendi sõnul lõppes 2017. aasta detsembris selle aparaadi tarvis mõeldud uusima tuumaenergiaseadme aastaid kestnud katsetamine. Putini väitel on seadmel ainulaadselt väikesed mõõtmed ja ülikõrge energiatootlikkus.

«See on sada korda väiksem kui tänapäeva tuumaallveelaevade jõuseade, sel on suur võimsus ja see jõuab lahingurežiimi, st täisvõimsuseni, 200 korda kiiremini,» lisas president.

«Katsete tulemused võimaldavad asuda täiesti uue põhimõttega strateegilise relva loomisele,» teatas Putin.

Venemaa president märkis ka, et on suutnud stabiliseerida riigi majanduse ning tänu sellele on nüüd võimalik jätkata reformidega. Tutvustades Venemaa viimaseid saavutusi sõjatehnika arendamises kinnitas Putin, et  Venemaa aitab endendada maailmas rahu.

«Lähiaastad on riigi tuleviku seisukohalt otsustavad,» lausus Putin. «Iga venelane peab mõistma, mis toimub maailmas ja mis väljakutsetega me oleme silmitsi.»

Putin hoiatas, et Venemaa riskib oma suveräänsuse kaotamisega, kui ta jääb teistest maha ning noored kolivad mujale, rohkem arenenud riikidesse. Putin nimetas arengus maha jäämist Venemaale suuremaks ohuks kui välisrünnakut.

Eesmärkide saavutamiseks on tema sõnul oluline, et Venemaa majanduskasv oleks kiirem kui maailmas keskmiselt ning valitsus peab tagama stabiilse maksupoliitika, et meelitada erakapitali panustama suurtesse projektidesse.

Valmis tehnoloogiliseks läbimurdeks

Putini kinnitusel on Venemaa valmis tehnoloogiliseks läbimurdeks. «Maailmas toimuvatel muutustel on tsivilisatsiooniline iseloom, ja väljakutse mõõtmed nõuavad meilt samasugust võimsat vastust. Oleme valmis sellist vastust andma, oleme valmis tõeliseks läbimurdeks,» ütles Putin aastakõnes.

Tema sõnul rajaneb see kindlus seni saavutatud märkimisväärsetel tulemustel ning teadmisel, et Venemaal on tohutu potentsiaal ning andekas ja loominguline rahvas.

Vene riigipea sõnul on ta hoidnud riiki ühtsena ja demokraatlikul kursil, ajal kui on toimunud suured majanduslikud ja sotsiaalsed muutused.

Vladimir Putin kõnelemas föderaalkogule. Foto: Aleksey Nikolskyi/Sputnik/Scanpix

Ka meenutas Putin, et 2000. aastal elas Venemaal 42 miljonit inimest vaesuses, nüüd on neid 20 miljonit. Kuid sedagi on Putini sõnu lubamatult palju.

Tulevikku vaadates lubas Putin, et kulutused peredele tõusevad 2024. aastaks 40 protsenti 3,4 miljonile rublale.

Eesmärk: keskmine eluiga üle 80 aasta

Presidendivalimisteks valmistuv Putin ütles välja eesmärgi, et järgmise aastakümne lõpuks peab keskmine eluiga ületama Venemaal 80. eluaastat.

«Peame täna seadma endale põhimõtteliselt uue tasemega ülesande – järgmise aastakümne lõpuks peab Venemaa jõudma 80-pluss riikide klubisse, kus elu pikkus ületab 80 aastat. Nende sekka kuuluvad Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa,» ütles ta.

Putini väitel on viimastel aastatel eluea pikenemise tempo Venemaal maailma kiireimaid. «Meil õnnestus see saavutada. Elu pikkus suurenes rohkem kui seitse aastat ja on 73. aastat. Sellest loomulikult ei piisa,» ütles president.

Ühtlasi lausus ta, et Venemaa peaks kulutama 5 protsenti SKPst tervishoiule ning Venemaa peaks püüdlema tervishoius maailma parimale tasemele.

Suur sõjaline potentsiaal

Aastakõne lõpuosa pühendas Putin julgeolekuküsimustele, öeldes, et riigi tegevus Süürias on tõestanud Venemaa sõjaväe suurt potentsiaali. Tema sõnul on Venemaal praegu 384 000 lepingulist sõdurit.

Putin kritiseeris Ameerika Ühendriike viimase otsuse eest taganeda ballistilise ründerelvastuse vastasest (ABM) leppest, toonitades, et see oli rahvusvahelise julgeoleku nurgakivi. Tema sõnul tegi Venemaa kõik, et veenda USAd leidma küsimuses kompromissi. «Kõik meie ettepanekud lükati tagasi,» lausus Putin.

Putin mainis ka Nõukogude Liidu lagunemist, öeldes, et sellega kaotas Venemaa nii territooriumit, elanikkonda, majandusjõudu kui ka sõjalist potentsiaali. Tema sõnul järeldas lääs sellest, et Venemaa sõjaline võimekus on napp, mistõttu pole ka vaja arvestada Venemaa seisukohti rahvusvahelistes küsimustes.

Tema väitel on USA püüded rajad raketitõrjesüsteeme õõnestanud strateegiliste tuumarelvade levikut piirava START-leppe aluseid, mitõttu on Venemaa vastusena arendanud just oma tuumaarsenali.

Putini sõnul tegeleb riik tuumalõhkepea kandevõimega mandritevahelise ballistilise raketisüsteemi RS-28 Sarmat ICBM arendamisega. Ühtlasi demonstreeriti ekraanil Sarmat raketi starti.​

«See on võimeline ründama üle põhjapooluse ja üle lõunapooluse,» ütles Putin.

Kaader Vladimit Putini aastakõne käigus esitatud videost, kus on kujutatud Sarmat raketi lennutrajektoor. Foto: скриншот

Ka mainis Putin mehitamata allveelaevu, mis on võimelised sukelduma «tohutult» sügavale ning ülehelikiirusel startivaid rakette. Mõlema kohta näitas ta ka videosid. 

Putin rõhutas uutest relvadest rääkides, et Venemaa on korduvalt USAd ja Euroopat hoiatanud, sealhulgas ka 2004. aastal, et vastab raketitõrjesüsteemide rajamisel, ning nüüd on riik seda ka teinud.

«Keegi ei kuulanud meid siis,» lausus ta. «Nii et kuulake meid nüüd.»

Publik reageeris uue sõjavarustuse demonstreerimisele ovatsioonidega.

Putin toonitas, et tutvustatud relvad pole osa nõukogude pärandist, vaid need on arendanud välja Venemaa teadlased ja insenerid. President nimetas neid inimesi meie aja tõelisteks kangelasteks, nagu on ka Venemaa sõjaväelased. Putin tänas neid kõiki Vene rahva nimel.

Kiiduavaldusi saalis kutsus esile ka Putini tänu hiljuti Süürias hukkunud Vene piloodile.

Putin ütles, et kogu sõjaline arendustöö on kooskõlas Venemaa rahvusvaheliste lepingutega ning ei ohusta mitte kedagi. Tema arvates on Venemaa sõjaline jõud stabiliseerivaks mõjuriks kogu maailmas ja aitab edendada rahu.

Ta kritiseeris ka läänt püüdluste eest Venemaad heidutada ning kinnitas, et need püüdlused ei ole kandnud vilja. Putin kustus läänejõude «saatma pensionile neid, kes elavad minevikus».

Aastakõne lõpetuseks ütles Putin, et maailmas on käimas üleminekuperiood, aga Venemaa jätkab liikumist oma unikaalsel rajal. 

Venemaa presidendivalimsied toimuvad 18. märstil.