Donald Trumpiga kohtamas käinud Melania Knauss otsis võimalust alaliselt Ameerika Ühendriikidesse kolida. Sloveenia modellile naeratas õnn erakordsete vaimsete võimete eest antava elamisloa näol.
Melania Trump pääses USAsse «geeniuste viisaga» (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Knaussi saavutuste hulka võis 2000. aastal lugeda Euroopa moelavadel figureerimise, Times Square`ile püstitatud Cameli sigaretireklaamis poseerimise ja koha Sports Illustratedi trikoonumbris.
Järgmise aasta märtsis väljastati Knaussile aga Ühendriikide roheline kaart prestiižika EB-1 programmi raames, millega premeeritakse tavaliselt akadeemikuid, ärijuhte või teisi rahvusvaheliste saavutuste poolest silmapaistvaid isikuid.
Samal aastal Knaussiga sai EB-1 programmi raames rohelise kaardi vaid viis Sloveenia kodanikku. Kokku sai 2001. aastal programmi raames rohelise kaardi vaid 3376 inimest – võrdluseks väljastati elamislubasid kokku üle miljoni.
Rohelise kaardi omanikuna oli Knaussil võimalik hakata ka oma vanemate eestkostjaks, kes on nüüd lähedal oma kodakondsuse saamisele. President Trump on aga lubanud sugulaste eestkoste võimaluse lõpetada.
Melania Trumpi advokaat Michael Wilders keeldus kommenteerimast Trumpi vanematega seotud üksikasju, kuid märkis, et ei ole üllatunud, et 2001. aastal nii vähesed sloveenlased EB-1 viisa said: kriteeriumid on lihtsalt väga ranged.
«Proua Trump oli enam kui kvalifitseeritud ja täiesti valmis,» lausus advokaat, avaldamata kvalifikatsioone, mida esileedi oli oma avaldusele elamisloa saamiseks märkinud.
«Pole mingit põhjust tema avaldust avalikult lahkama hakata, kui talle on privaatsus niivõrd oluline,» lisas Wilders.
EB-1 viisa saamiseks on vaja ette näidata vähemalt üks suur auhind või täita kolm kümnest esitatud kriteeriumist, nende seas menukus etenduskunstides, olulistel kunstinäitustel presenteeritud tööd või suur panus oma eriala arengusse.
«Tavaliselt tahetakse avaldusel ideaalis näha Nobeli preemiat,» märkis migratsioonipoliitika instituudi ekspert Sarah Pierce.