/nginx/o/2018/03/16/7693139t1hbea1.jpg)
NATO peasekretär Jens Stoltenberg esitles eile Brüsselis oma 2017. aasta raportit. Muuseas on selles dokumendis ka esialgne ülevaade sellest, kui palju liitlased mullu riigikaitsele kulutasid.
GRAAFIK: NATO kaitsekulutuste värskeim pingerida (1)
/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
16. märts 2018, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu neist andmetest selgub, pole ükski liitlane möödunud aastal oma kaitsekulusid kokku tõmmanud. Pigem on julgeolekule antud lisaraha.
Küll aga näeb kohati langust juhul, kui vaadata, kui paljud riigid täidavad nõuet kulutada riigikaitsele kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Ehk sisuliselt on riikide SKTd kasvanud kiiremas tempos kui kaitsevaldkonnale antavad ressursid. Kui tunamullu sai sellega hakkama viis liitlast 29st, siis tänavu on neid neli.
«Nad levitasid hulka üsna ebarealistlikke lugusid kaitsehangetest ja Poola suutlikkusest iseend ükskõik millise ohu eest kaitsta,» iseloomustas Muzyka.
Kahe protsendi täitjate klubis püsivad Eesti, Kreeka, USA ja Ühendkuningriik. Künnisest alla on kukkunud aga Poola.
Vastuseks küsimusele, kuidas Poola alla kahe protsendi kukkumine võimalikuks sai, tunnistas tunnustatud kaitsevaldkonna ajakirja IHS Jane's poolakast analüütik Konrad Muzyka Postimehele, et süüdi on pidurdunud hanked. Vaid 55 protsenti Poola relvajõududele prioriteetsete valdkondade arendamiseks eraldatud rahast suudeti ära kasutada. Ning see on analüütiku sõnul kohutav tulemus.
«See number olnuks isegi veel väiksem, kui kaitseministeerium poleks mullu ostnud transpordilennukit oluliste riigitegelaste transpordiks,» arvustas Muzyka. Tolle ühe ostu arvele läks 17 protsenti kogu oluliste projektide jaoks kulutatud rahast.
«Ma tegelikult usun, et Poola jääb pikemaks ajaks raha paigutamisega hätta,» prognoosis ta. «Kaitseministeeriumil ei ole suutlikkust tulla toime kasvava majanduse tingimustes pidevalt peale voolava rahaga. Prioriteetsete programmide arv – kokku 14 – aeglustab samuti hankeid. Kaitseministeerium lihtsalt ei suuda korraga kõiki programme hallata.»
Selle osas, kuivõrd too nominaalne langus NATO tabelis poolakaid morjendab, arvas Muzyka, et see sõltub, kellelt küsida. «Kas tavakodanikud hoolivad sellest? Ei, tegelikult mitte. Isegi, kui nad hooliksid, mis vahet on 0,01 protsendist? Tegelikult ei mingit,» märkis Muzyka.
Kaitseanalüütiku sõnul hägustab pilti veelgi valitseva Õiguse ja Õigluse partei (PiS) edupropaganda, mida tehti eriti innukalt eelmise kaitseministri Antoni Macierewiczi ajal. «Nad levitasid hulka üsna ebarealistlikke lugusid kaitsehangetest ja Poola suutlikkusest iseend ükskõik millise ohu eest kaitsta,» iseloomustas ta.
«Aga kui rääkida kohalike ekspertidega, kuuleb paljudest muredest seoses vähese edasiminekuga moderniseerimises, personali vallandamisega ja üldise visioonipuudusega selle osas, millised peaksid relvajõud välja nägema tulevikus,» jätkas Muzyka.