/nginx/o/2018/04/04/7750245t1h884a.jpg)
Balti riikide presidentide kohtumine USA riigipea Donald Trumpiga ei jäänud märkamata ka välisväljaannetel ja sotsiaalmeedia kasutajatel. Kui enamasti keskenduti ühisele kaitsekoostööle ja Balti riikide kiitmisele, siis leidus ka kriitikat USA riigipea aadressil.
Peamiselt tõsteti esile Trumpi lõunasöögil öeldud sõnu: «Keegi ei ole olnud Venemaaga karmim [kui mina].»
USA Today märkis, et Vladimir Putiniga suhteid soojendav Trump, kelle kampaaniameeskond on Kremliga võimaliku kokkumängu osas uurimise all, oli ehk oma kiitusega liiga lahke. Seda enam, et Kersti Kaljulaid ja Läti ametivend Raimonds Vējonis läksid Valgelt Majalt otsima kinnitust Vene mõjuga võitlemisest.
Ka Newsweek tõi välja, et Washingtonist tuge otsima läinud Balti riigid ei kuulnud Trumpi suust sõnagi selle kohta, et Kremli käitumine on ohtlik.
Trump teatas, et head suhted Venemaaga oleksid hea asi, lisades, et sellest ei saa aru ainult väga rumalad inimesed.
Twitteris avaldati kriitikat ka selles osas, et Balti riigid, kes soovisid kuulda USA toetust NATO idapoolsetele liikmesriikidele, said hoopis Trumpi loengu osaliseks, et mõned NATO riigid ei ole oma kaitsekulutusi tõstnud.
Lisaks varjutasid kohtumist teated, et Trump oli esitanud eelmisel kuul peetud telefonikõnes Putinile küllakutse Valgesse Majja.
Paljud kriitikud tõid ka välja, et Trump kasutas kohtumist enda kiitmiseks.
Reutersi tänane arvamuslugu kiitis Balti riike ja teatas, et Trumpi administratsioon võiks Eesti, Läti ja Leedu kogemustest Vene energeetika-, küber- ja propagandasõjast õppust võtta.
Reutersi arvamusartiklis lisati, et Balti riigid ei ole mitte ainult NATO liitlased vaid ka USA välispoliitika tugevad toetajad. Aktiivse NATO missioonidel osalemise tõttu võiks Washington kaaluda oma roteeruvate vägede saatmist ka Balti riikide pinnale.
Trump can learn from – and do more for – the Baltic states. Via @agniagrigas https://t.co/cjMafoxyp2 pic.twitter.com/IMbgZkT6bF
— Reuters Opinion (@ReutersOpinion) April 3, 2018
Samuti märgiti, et USA võiks küsida Balti riikidelt nõu Gruusia, Moldova ja Ukraina toetamise osas, millega Balti riikidel on lähedased sidemed.
«Trumpi esimene kohtumine Balti liitlastega oli enamat kui sümboolne kohtumine. See oli ka võimalus Trumpi administratsioonile luua sügavamaid suhteid tihti kahe silma vahele jäänud liitlastega,» lõpetas Reutes arvamusloo.
Twitteris kritiseeriti Trumpi suutmatust vastata Balti ajakirjaniku küsimusele. Nimelt oli Trump Balti riikide meediaväljaannete esindajatele sõna andes soovitanud Läti presidendile valida keegi teine, «mitte see mees, kes Putini kohta küsis». «Tema oli karm,» märkis Trump.
Lisaks esines Trump oma tavalise viitega libauudistele, öeldes Vējonisele: «Sa võid valida ajakirjaniku – ideaalis Balti ajakirjaniku. Pärisuudised, mitte libauudised.»
Üks Twitteri kasutaja märkis, et president Kaljulaid on võrratu ja jõuline riigipea ning Balti riigid muutuvad USA-le väga oluliseks, arvestades Putini järgmisi võimalikke samme. «Ma arvan, et nad on Trumpiga järgmised kuus aastat väga õnnelikud,» märkis kommentaator irooniliselt.