Analüütik hoiatab Baltimaade kaitsel nii ala- kui ülereageerimise eest

Mullu kevadel Paldiski sadamasse jõudnud ja sealt edasi Tapale liikunud Briti eelpaigutatud pataljoni tehnika. Foto: Tairo Lutter

Välistamaks Vene agressiooni Baltimaade vastu, peab NATO suutma pidada tasakaalu üle- ja alareageerimise vahel, hoiatab Carnegie mõttekoja analüütik Ulrich Kühn oma vastses rohkem kui sada lehekülge pikas analüüsis «Eskalatsiooni vältimine Baltimaades: juhtnöörid NATO-le».

Kühni hinnangul on Baltimaadesse eelpaigutatud pataljonide roll liiga hägus. Ta toob näiteks variandi, kus Vene üksused tungiksid ootamatult üle Läti piiri ja võtaksid ära tüki nende riigi idaservast. Arvestades aga seda, et eelpaigutatud pataljon asub Lääne-Lätis Adažis ja NATO otsustusprotsess võtab aega, võivad liitlased reageerida liiga hilja selleks, et millegi eest võidelda.

«Mistap Venemaa võiks loota pääseda sõjalise fait accompli’ga,» hoiatab Kühn, kes avaldab ka muret, kui Venemaa otsustaks üles ärritada Baltimaade venekeelsed vähemused ja nende rahulolematus väljuks lõpuks ka Moskva kontrolli alt.