/nginx/o/2018/05/16/7847544t1h1f53.jpg)
USA senati luurekomitee toetas täna Gina Haspeli nimetamist Luure Keskagentuuri (CIA) juhi kohale.
Senati luurekomitee toetas Haspelit CIA juhina
16. mai 2018, 17:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu CIA direktori kohusetäitjana töötava Haspeli kandidatuur kiideti heaks häältega 10:5 ja asi anti edasi senati täiskogule.
«Gina Haspel on kõige kõrgema kvalifikatsiooniga isik, kelle president võis CIA juhiks valida ja ta on agentuuri 70-aastase ajaloo jooksul selleks kõige paremini ette valmistatud,» ütles komitee esimees Richard Burr.
Burr tõstis esile Haspeli 30-aastast karjääri CIA-s ning lisas, et ta on just õige inimene praegusel ebakindlal ajastul agentuuri juhtima.
Haspel lubas, et ei taaskäivita 2002.-2005. aasta ülekuulamisprogrammi, mille käigus kinnipeetavaid piinati.
Haspel, kes on praegu CIA juhi kohusetäitja, oleks agentuuri juhi kohal esimene naine ja esimene tegevluureohvitser.
Senati luurekomitee demokraadist aseesimees Mark Warner teatas eile toetusest Haspeli kandidaatuurile.
«Ma usun, et Haspel on isik, kes hakkab presidendile vastu, kui tal kästakse teha midagi ebaseaduslikku või ebamoraalset nagu näiteks piinamise taastamine,» ütles Warner.
Warner viitas oma otsuses ühtlasi laialdasele toetusele, mis Haspelil on luureringkondades.
Kolm aastakümmet CIAs töötanud Haspel juhtis pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid 2002. aastal Tais salavanglat, kus kasutati Al-Qaeda kahtlusaluste ülekuulamisel uputamise simuleerimist.
Piinamine oli CIAs laialdaselt kasutusel aastatel 2002-2005 osana USA nõndanimetatud terrorivastasest sõjast.
Haspel liitus CIAga 1985. aastal ning on juhtinud välismaal agentuuri harusid. Washingtonis on ta CIAs töötanud mitmel juhtival kohal.
CIA lõpetas simuleeritud uputamise kasutamise rohkem kui aastakümne eest, kuid selle pärand varjutab ameti mainet tänini.