Euroopa Inimõiguste kohus (ECtHR) arutab täna Ühendkuningriigi valitsuse vastu esitatud kaebust, mille rahuldamisel võivad britid jääda DNA-registrita.
Kohtuotsus võib jätta britid DNA-registrita
4. detsember 2008, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ECtHR langetab täna otsuse, kas rahuldada kahe Ühendkuningriigi kodaniku valitsuse vastu esitatud hagi. Nimelt nõuavad 45-aastane Michael Marper ja 19-aastane Scheffieldist pärit, kuid anonüümseks jääda soovinud britt, et nende andmed pärilikkuse informatsiooni säilitavast andmebaasist kustutataks, kirjutas Daily Telegraph.
Nende kaebuse rahuldamine tähendaks valitsusele suurt tagasilööki, sest kaotuse korral võidakse Briti geeniprojektis olevate isikute andmed kustutada. Praegu on andmebaasi kogutud enam kui 850 000 inimese geeni- ja terviseandmed.
Suurbritannia politsei vahistas Marperi 2001. aastal, kahtlustades teda oma elukaaslase ahistamises, kuid süüdistust mehele ei esitatud. Teine kahtlusalune arreteeriti samal aastal kahtlustatuna luhtunud röövkallaletungis osalemise eest, kuid tema süüd tõestada ei õnnestunud ning ta mõisteti kohtus õigeks.
Põhjus, miks mehed tegelikult kohtu poole pöördusid seisneb aga selles, et vahistamisel võeti neilt sõrmejälgede kõrval ka DNA-proov. Nende geeni- ja terviseandmed kanti aga andmebaasi ning politsei ei soovinud rahva turvalisusele viidates neid andmeid enam registrist kustutada.
Mehed väidavad, et briti valitsus rikkus sellega 1950. aastal vastu võetud Euroopa inimõiguste konventsiooni kaheksandat ja 14. paragrahvi. Esimene neist sätestab kõikide inimeste õiguse era- ja perekonnaelu puutumatusele, kuhu riik võib sekkuda üksnes riigi julgeoleku, turvalisuse või majandusliku heaolu huvides ja et hoida ära võimalikku korratust või vägivalda. 14. paragrahv keelustab aga konventsioonile allakirjutanud riikides diskrimineerimise soo, rassi, nahavärvuse, keele, usutunnistuse jms alusel.
Meeste advokaat Peter Mahy sõnul on selle konkreetse juhtumi näol tegemist «ühe olulisema inimõigustealase kohtuprotsessiga», sest ECtHR peab andma hinnangu, kas politseil on õigus kohtulikult veel süüdi mõistmata inimestelt DNA-proove võtta.
Valitsus on viidanud aga asjaolule, et geeni- ja terviseandmete kustutamine võib tuua kaasa selle, et vägistajad ja mõrvarid jäävad tabamata ning kuriteod politsei poolt lahendamata.
Kohtuprotsess on Ühendkuningriigis pälvinud suurt vastukaja ja see on tõstatanud ka teisi eetilisi probleeme, mis võivad seoses DNA andmebaasiga tekkida. Näiteks pakub kõneainet patsientide konfidentsiaalsusega seonduv ja küsimus, kui suures ulatuses peaks farmaatsiafirmadel olema juurdepääs andmebaasis salvestatud andmetele.