Euroopa Inimõiguste kohus (ECtHR) leidis, et Ühendkuningriigi politseil puudub seaduslik alus kahe briti kodaniku DNA säilitamiseks, sest neid polnud kohtulikult süüdi mõistetud.
Kohtuotsus ei luba kahtlusaluste DNA-proovide säilitamist
4. detsember 2008, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtuotsuse kohaselt pole kuritegevuses kahtlustatud brittide pärilikkust puudutavate andmete säilitamine «demokraatlikus ühiskonnas vajalik», teatas BBC News.
45-aastane Michael Marper ja 19-aastane Scheffieldist pärit, kuid anonüümseks jääda soovinud britt, esitasid ECtHR-le hagi, milles nõudsid oma geeniandmete kustutamist DNA-proove säilitavast andmebaasist.
Suurbritannia politsei vahistas Marperi 2001. aastal, kahtlustades teda oma elukaaslase ahistamises, kuid süüdistust mehele ei esitatud. Teine kahtlusalune arreteeriti samal aastal kahtlustatuna luhtunud röövkallaletungis osalemise eest, kuid kohtus tema süüd tõestada ei õnnestunud ja ta mõisteti õigeks.
Vahistamisel võttis politsei neilt sõrmejälgede kõrval ka DNA-proovi, mis salvestati vastavasse andmebaasi. Meeste hinnangul rikuti sellega nende põhiõigusi, mis puudutavad eraelu puutumatust ja diskrimineerimist.
ECtHR leidiski, et politsei rikkus DNA-proovi säilitamisega 1950. aastal vastu võetud Euroopa inimõiguste konventsiooni kaheksandat paragrahvi, mis sätestab kõikide inimeste õiguse era- ja perekonnaelu puutumatusele ning kuhu riik võib sekkuda üksnes riigi julgeoleku, turvalisuse või majandusliku heaolu huvides, et hoida ära võimalikku korratust või vägivalda.
Kohtuotsuse kohaselt rikuti kahe mehe DNA säilitamisega riigi- ja erahuvide vahelist «ausat tasakaalu», mistõttu peab Ühendkuningriik nüüd mõlemale britile maksma 36 400 naela kahjutasu.
Ühendkuningriigi siseminister Jacqui Smith avaldas kohtuotsuse üle kahetsust, sest tema hinnangul on «DNA ja sõrmejälgede võtmine kuritegevuse vastases võitluses elulise tähtsusega».
Riigi jaoks kaotusega lõppenud kohtuprotsess võib avada tee kümnete tuhandete inimeste andmete kustutamisele, sest praegu on politseil ligipääs umbes 4,5 miljoni isiku pärilikkust puudutavatele andmetele, kellest kõigest iga viies on võetud kriminaalvastutusele.
Vaatamata sellele kinnitas Smith, et vastvat seadust muutma ei hakata. Praeguste seaduste kohaselt võib politsei Inglismaal, Põhja-Iirimaal ja Walesis kõigilt kahtlusalustelt võtta DNA-proove ja neid ka vastavas andmebaasis säilitada olenemata asjaolust, kas isikute suhtes süüdimõistev kohtuotsus langetatakse või mitte.
Samuti Ühendkuningriigi koosseisu kuuluval Šotimaal on vastu võetud aga otsus, mille kohaselt ilma süüdimõistva otsuseta inimeste DNA-proove andmebaasis säilitada ei tohi. Seetõttu on hävitatud tuhandeid varem eeluurimise ajal võetud proove.