Macron sattus skandaali keskmesse

  • Reedel vallandati vägivallatsemises süüdistatav presidendi turvaülem.
  • Arvatakse, et valitsus oli sündmusest teadlik, aga üritas seda maha vaikida.
  • Macron pole nõustunud skandaaliks lahvatanud sündmust kommenteerima.
  • Vahejuhtum avaldab negatiivset mõju presidendi niigi madalale populaarsusele.

Alexandre Benalla ja president Emmanuel Macron möödunud aasta mais kampaaniaüritusel Rodez´ linnas Prantsusmaal.

FOTO: REGIS DUVIGNAU/REUTERS/SCANPIX

Prantsusmaa president Emmanuel Macron seisab silmitsi ametiaja kõige ulatuslikuma skandaaliga. Eelmisel nädalal paljastas meedia, et presidendi endine turvaülem Alexandre Benalla kehastus maipüha meeleavalduste ajal politseinikuks ja kasutas kahe protestija vastu vägivalda. Presidendi kantselei oli sündmusest teadlik, ent politseid vahejuhtumist ei teavitanud ja mehel lubati kuni reedeni ametisse jääda.

Mais avaldati internetis video Pariisis Contrescarpe’i väljakul aset leidnud meeleavaldusest, kuhu oli kogunenud sadakond inimest. Kaadritel on näha politseivormita, ent politseikiivrit ja -käesidet kandvat meest, kes sekkus märulipolitsei tegevusse, kirjutas BBC.

Mees haaras ühel naisel kaelast ja sikutas teda sündmuspaigalt eemale. Mõne hetke pärast pöördus ta tagasi ja ründas maaslebavat meest, haaras tal kaelast, lõi teda pähe ja näib, et trampis tema kõhul.

Poliitiline skandaal sai vahejuhtumist eelmisel nädalal, kui ajaleht Le Monde paljastas, et vägivalda kasutanud mees oli Macroni endine turvaülem. 26-aastasel Benallal ei ole politseiametiga mingit seost.

Kõrvaldati ajutiselt töölt

Väidetavalt oli ta kutsutud politseioperatsiooni jälgima, mis siseminister Gerard Collombi sõnul on rutiinne praktika. Samuti olevat tavapärane vaatlejatele kaitsevarustuse andmine, aga ta ei tea, kuidas said Benalla kasutada politsei käepaela ja raadiot.

Kahetusväärne on ka asjaolu, et Benallat oli väidetavalt saatmas ametnik, kes pidi veenduma, et Benalla politsei tegevuses ei osaleks, kirjutas uuditeagentuur AFP.

Peale Bellana kahtlustatakse vägivallatsemises ka Macroni partei En Marche! heaks töötanud ihukaitsjat Vincent Crase’ ja uurimise all on kolm politseinikku, keda süüdistatakse konfidentsiaalsuskohustuse rikkumises. Nad olevat andnud Benallale valvekaamerate salvestisi, et aidata tal kinnitada oma süütust.

Arvatakse, et president Macron oli sündmusest teadlik, sest vahetult pärast 1. maid kõrvaldati Benalla kaheks nädalaks ajutiselt töölt, aga süüasja mehe vastu ei alustatud. Avalikuks tulnud piltide järgi saatis Bellana presidenti aga ka ajal, kui oli ametlikult töölt kõrvaldatud.

Siseministrit on kutsutud üles tagasi astuma, kuna ta oli sündmusest teadlik, aga ei avalikustanud seda. Eile parlamendile aru andes tõdes minister, et sai videost teada päev pärast sündmust, ent ei pidanud võimude teavitamist enda kohuseks.

«Töötajad ütlesid, et teavitasid politseid ja hoiatasid presidendi kantseleid, mis on õige, sest hierarhia järgi on nende (presidendi kantselei – toim) ülesanne võtta kasutusele kõik meetmed, olgu siis administratiivsed või õiguslikud,» sõnas Collomb eile parlamendis. «Meie kohtumiste ajal presidendiga ei maininud ma kunagi Benalla juhtumit,» ütles ta.

Avalikuks tulnud piltide järgi saatis Bellana presidenti aga ka ajal, kui oli ametlikult töölt kõrvaldatud.

Eile kommenteeris vahejuhtumit ka politseiülem Michel Delpuech. Tema tõdes, et ei teavitanud prokuratuuri, sest pidas seda presidendi kantselei ülesandeks. Benalla advokaadi sõnul ulatas tema klient ainult politseinikele abikäe.

President Macron kutsus üleeile kokku mitu valitsusliiget juhtunut arutama. «President ütles, et Alexandre Benalla käitumine maipühal oli vastuvõetamatu, šokeeriv ja ta ei luba, et keegi tema kaaskonnast võiks olla seadustest üle,» sõnas kohtumisega kursis allikas ajalehele Guardian.

Langev populaarsus

Presidendivalimistel Macroni vastaskandidaadiks olnud Marine Le Pen tõdes juhtunut kommenteerides: «Kui Macron ei anna selgitusi Benalla afääri kohta, saab sellest Macroni afäär.» Siiani on president juhtunu selgitamisest hoidunud ja sellega üha enam avalikkuse pahameele osaks saanud.

«Nendele, kes tahtsid uskuda Macroni presidentuuri «uude hingamisse» ja poliitilise käitumise «uuendamisse», toob Benalla afäär kaasa ehmatuse, tumedad telgitagused, paralleelpolitsei, eriseadused ja -privileegid,» kirjutas Prantsuse ajaleht Le Figaro oma juhtkirjas.

Skandaal lahvatas ajal, kui Macroni populaarsus on läbi aegade kõige madalam, olles langenud 39 protsendini. Presidendile heidetakse ette liiga priiskavat elustiili ja kontakti puudumist tavakodanikega. Vägivalda kasutanud turvaülemaga seonduv ähvardab presidendi positsiooni veelgi õõnestada.

Benalla on varem töötanud mitme Prantsuse poliitikuga, teiste hulgas sotsialist Martine Aubry ja endise presidendi François Hollande’iga. Macroni ametiajal anti talle kasutamiseks korter Pariisi prestiižses linnaosas ja juhiga auto. Tema aastapalk ulatus üle 100 000 euro.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles