Sarkozy kuulutas elitismile sõja

Nicolas Sarkozy. Foto: Reuters / Scanpix

Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy sõnul on diskrimineerimine mürgitanud tema kodumaa, ohustades nii vabariiklikke väärtusi.

«Kuidas me saame kõnelda vabariigist, kui teie edukus koolis ja tööl ei sõltu ainult teenetest, vaid teie sotsiaalsest algupärast, piirkonnast, kus te elate, teie nimest või teie nahavärvist?» küsis Sarkozy Pariisi lähedal asuvas Palaiseau prestiižikas tehnikakõrgkoolis peetud kõnes, kirjutas guardian.co.uk.

Prantsuse meedias on võrreldud Sarkozy avaldust endise riigipea Jacques Chiraci omaaegsete sõnavõttudega, kus ta pööras suurt rõhku vabariiklikele väärtustele. Tihtipeale lõppesid tema pöördumised hüüdlausetega «Elagu vabariik! Elagu Prantsusmaa!» või «On isamaa, on ühendus, on vabariik!».

Siiski pole prantslased praeguse presidendi sõnavõtust eriti vaimustuses ja seda peetakse pigem klišeeks. Muuhulgas tuletatakse meelde, et Sarkozy lubas oma presidendikampaanias võidelda rangema karistussüsteemi, sisserände piirangute ja ülikoolide sõltumatuse suurendamise eest, kuid nüüd räägib multikultuursest ühiskonnast, võrdsusest parlamendis, erakondades ja kogu ühiskonnas.

Sarkozy rõhutas oma eile peetud kõnes, et demokraatlikud väärtused võrdsusest on tänapäeval muutunud pigem müüdiks. Ideoloogiline lõtvus kujutab tema sõnul ohtu aga vabariiklikule mudelile, kirjutas lefigaro.fr.

Diskrimineerimine on Prantsuse ametnike ja poliitikute jaoks endiselt tabu ja üsna vähe räägitakse sisserännanuid puudutavatest sotsiaalsetest probleemidest. Kuigi prantslastele on prantslaseks olemine poliitiline kategooria, on Prantsusmaal elavate alžeerlaste töötusmäär võrreldes prantslastega selgelt kõrgem. Seda vaatamata asjaolule, et neil on prantslastega sama haridus või töökogemus.

Sarkozy tegi muuhulgas ettepaneku rakendada tööotsingutel anonüümseid CVsid, toetada kõrgkooliõpinguid ning tugevdada parteides ja kogu ühiskonnas multikultuursust.

Need ettepanekud on pälvinud vähe tähelepanu, sest inimestel on vähe usku, et traditsiooniliselt konservatiivne ühiskondlik ülesehitus võiks paari aasta jooksul muutuda.

Kõrge staatusega ühiskondlikud grupid on Prantsusmaal tihti sarnase taustaga ja üsna suletud. Nad on õppinud Pariisi kõrgkoolides õigusteadust, majandust või politoloogiat ning töötavad nüüd bürokraatidena tsentraliseeritud avalikus sektoris.

Teiseks pole Prantsusmaa stabiilses ühiskonnas liikumine ühest kihist või klassist teise nii suur kui näiteks hiljuti tugeva sotsiaalse vapustuse läbi elanud Ida-Euroopas.