Ukrainas algas presidendivalimiste teine voor

Valija langetamas oma hääletussedelit valimiskasti Ukraina presidendivalimiste teises voorus 21. aprillil.

FOTO: Sergei Gapon / AFP / Scanpix

Ukrainlased asusid täna valima teises voorus presidenti ning oodatakse, et sõjas riiki asub juhtima seni televisioonis riigipead vaid mänginud koomik.

Viimased küsitlused näitavad, et 41-aastane koomik Volodõmõr Zelenski võtab teises voorus president Petro Porošenko (53) üle seljavõidu. Küsitluste järgi kogub Zelenski 73 protsenti häältest Porošenko 27 protsendi vastu.

Valimisjaoskonnad avati Eesti aja järgi kell 8 ning esimesi uksesuuküsitlusi on oodata kell 20. Esimesed esialgsed tulemused laekuvad mõni tund hiljem.

Tõusev täht Zelenski

Zelenski tõus riigi kõrgpoliitika keskmesse on erakordne.

Kui ta presidendiks kandideerimisest uusaastaööl teatas, pidasid paljud teda naljanumbriks. Kolm kuud hiljem aga pani ta presidendivalimiste esimese vooru kinni ning kogus Porošenkost pea kaks korda rohkem hääli.

Kaks nädalat hiljem astus poliitiline uustulnuk Euroopa poliitika kõrgliigasse, kui pidas Élysée palees kõnelusi Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga.

Kohtumise järel ütles koomik - kelle poliitiline kogemus piirneb presidendi mängimisega televisioonis -, et Prantsuse liider on üks vähestest huumorimeelega poliitikutest.

"Ja nüüd ta pole enam üksi," lisas Zelenski.

Küsitluste järgi võidab Zelenski teise vooru ülekaalukalt ning temast saab nõukogudejärgse Ukraina kuues president.

Sarja "Rahva teener" täht on suutnud pöörata enda kasuks ukrainlaste pahameele riigi põhivoolupoliitika, Kremli toetatud separatistidega peetava sõja, vaesuse ja korruptsiooni pärast.

Toetajate sõnul suudab Zelenski Ukraina sisepoliitika puhtaks teha. Nad võrdlevad Zelenski esilekerkimist riigis 2004. ja 2014. aastal toimunud võimupööretega.

Väljaspoolt poliitikat tulemise ning tavatu stiili tõttu võrreldakse teda Itaalias koomikust poliitikuks saanud Beppe Grillo ning USA presidendi Donald Trumpiga.

Samas ütlevad paljud, et Zelenski stiilil napib sisu ning Porošenko nimetab teda "põrsaks kotis".

Kriitikute sõnul on Zelenski poliitiline programm parimal juhul ebamäärane ning sõjas riik ei tohiks poliitilise uustulnukaga riskida.

Paljud näitavad näpuga ka Zelenski vastuolulistele sidemetele oligarh Igor Kolomoiskiga, kes on Ukraina üks rikkamaid inimesi.

Zelenski otsustas hoiduda kampaaniaüritustelt komöödiaetteastete kasuks. Ta eelistab levitada oma sõnumit videotega sotsiaalmeedias, kaasa arvatud Instagramis, kus tal on 3,7 miljonit järgijat.

Zelenski soovib, et Ühendriigid ja Ühendkuningriik liituksid separatistidega peetava sõja lõpetamiseks mõeldud Minski rahukõnelustega. Lisaks soovib ta koostöö jätkumist Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), mis on Ukrainat rahaliselt aidanud.

Ukraina keskosast Krõvõi Rigist pärit kahe lapse isa Zelenski on dollarimiljonär. Tal on juurakraad, kuid teeb karjääri meelelahutuses.

Zelenski on juudi päritolu, kuid ta rõhutab, et religioon on talle isiklik asi ning see tema valimiskampaanias rolli ei mängi.

Reipusetu reformija Porošenko

Porošenko sai presidendiks 2014. aasta valimistega, mis toimusid pärast tema eelkäija, Kremli toetatud Viktor Janukovõtši kukutanud ülestõusu.

Ärimees, kes sai rikkaks šokolaadiäriga, pani oma ametiaja keskmesse Läänega sidemete tihendamise ning Ukraina nõukogudeaegsest minevikust loobumise.

Porošenko toetajad omistavad talle edu riigi sõjaväe ülesehitamisel, Venemaast sõltumatu õigeusu kiriku tagamisel ning Euroopaga viisavabaduse saavutamisel.

Ta positsioneeris end kui ainus poliitik, kes suudab Vene presidendi Vladimir Putiniga silmitsi seista viis aastat kestnud ja umbes 13 000 inimest nõudnud sõjas Kremli toetatud separatistidega.

Kriitikute sõnul pole aga 53-aastane Porošenko suutnud teha piisavalt ei korruptsiooni väljajuurimiseks, elukvaliteedi tõstmiseks ega õigusriigi tagamiseks.

Esimese vooru järel rääkis Porošenko valijatele kahetsevalt ning lisas, et vajab riigi ümberpööramiseks rohkem aega.

Lisaks muutis ta oma kampaaniat ning üritas endale püüda rohkem noori valijaid.

Nelja lapse isa Porošenko sündis Ukraina edelaosas Bolgradi linnas ning õppis majandust. 

Ta astus poliitikasse seadusandjana 1998. aastal ning oli 2000. aastal üks Janukovõtši Regioonide Partei asutajatest. 

Seejärel vahetas ta pooli pärast 2004. aasta valimisi, kus levis laialdaselt arvamus, et Janukovõtš kallutas need pettusega enda kasuks.

Porošenko sõnul unistab ta ükspäev Euroopa Parlamendi juhtimisest.

Kõik silmad Ukrainal

Lääneriigid jälgivad valimisi tähelepanelikult, sest pelgavad, et uus valitsus võib aastate jooksul tehtud majandusreformid tagai pöörata.

Ühendriikide välisminister Mike Pompeo helistas teise vooru eel nii Zelenskile kui ka Porošenkole.

Pompeo "kordas meie pühendumust töötamisele ükskõik kellega, kelle ukraina rahvas turvalise, õitseva, demokraatliku ja vaba (riigi) edu tagamiseks valib", ütles Washingtoni Ukraina erisaadik Kurt Volker Twitteris.

William Taylor, endine USA suursaadik Ukrainas ja vabaühenduse National Democratic Institute vaatlejate delegatsiooni juht, ütles, et nende valimiste tulemuse mõju tuntakse üle maailma.

"Kõik silmad on Ukrainal - Venemaa agressiooni rindejoonel areneva demokraatiaga riigil," lausus ta.

Tagasi üles