Analüütikud: kohtumine Putiniga oli Kimi võit
Täiendatud kell 15.00!

Põhja-Korea liider Kim Jong-un ja Venemaa president Vladimir Putin pärast kahepoolset kohtumist toimunud õhtusöögil Vladivostokis.

FOTO: Valery Sharifulin / Valery Sharifulin/TASS/Scanpix

Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni ja Vene presidendi Vladimir Putini esimese kahepoolse kohtumise sisust ei ole avalikkuse ette kuigi palju jõudnud, kuid juba selle toimumise fakt on Pyongyangi diplomaatiline võit umbejooksnud tuumakõneluste taustal Ameerika Ühendriikidega, arvavad analüütikud.

Täna toimunud läbirääkimised Vladivostokis olid Kimi jaoks esimesed pärast veebruarikuist kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga Vietnami pealinnas Hanois, mis katkesid kokkuleppeta Põhja-Korea tuumaprogrammi tuleviku kohta.

Kim ei rääkinud Venemaal kuigivõrd Putiniga kõneldust, ta viitas lubadusele traditsioonilisi sidemeid tugevdada ega maininud avalikkuse ees kordagi sõna tuumadesarmeerimine. Ühisavaldust ei tehtud, aga seda oli Kreml juba enne kohtumist öelnud.

Putin ütles ajakirjanikele, et Moskva soovib nagu Washingtongi täielikku tuumadesarmeerimist, kuid lisas üldsõnaliselt, et selle juures tuleb tagada Põhja-Korea julgeolek.

Kohtumise napist sisust hoolimata sai Kim analüütikute sõnul just seda, mida ta oli saama tulnud: tugeva käepigistuse Putinilt rahvusvahelise meedia silme all.

Aasia poliitikauuringute instituudi teadlase Shin Beom-chuli hinnangul ei olnud tippkohtumine mitte niivõrd tegeliku koostöö akt kui diplomaatilise sümbolismi kehastus. «Kuid kohtumine iseenesest oli Kimi jaoks saavutus,» sõnas teadlane.

Kohtumine Putiniga on Kimi viimaste aastate diplomaatilise mängu järjekordne käik, mille eesmärk on režiimi negatiivsest rahvusvahelisest mainest vabaneda, leiavad analüütikud.

Kim ei väljunud esimese kuue võimuaasta jooksul oma riigi piiridest, aga alates 2018. aasta märtsist on ta kohtunud neli korda Hiina presidendi Xi Jinpingiga, kolm korda Lõuna-Korea riigipea Moon Jae-iniga, kaks korda USA presidendi Donald Trumpi ja kord Vietnami presidendiga.

«Kim on aru saanud, et kasulik on juba ainuüksi tippkohtumine ise,» ütles Harry Kazianis mõttekojast Center for National Interest.

«Kimil pole eduks vaja muud kui pildid Putiniga kätlemisest - omamoodi selfie-diplomaatia, sest tippkohtumise pilte levitatakse kõikjal meedias. Sellega tõestab ta maailmale, et on globaalne riigimees.»

Kohtumise napist sisust hoolimata sai Kim analüütikute sõnul just seda, mida ta oli saama tulnud: tugeva käepigistuse Putinilt rahvusvahelise meedia silme all, leiavad analüütikud.

FOTO: ALEKSEY NIKOLSKYI / Sputnik / Scanpix

Tänase kohtumise järel ütles Venemaa president Vladimir Putin, et Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmise suunas tuleb liikuda sammhaaval.

«DPRK (Põhja-Korea) vajab garantiisid oma julgeoleku suhtes ning garantiid, et selle suveräänsus tagatakse. Mis garantiid need saaksid olla, kui need ei ole need, mis kuuluvad rahvusvahelise õiguse raamistikku?» sõnas Putin pressikonverentsil pärast kohtumist Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga. 

«Tähtis on astuda esimesed sammud usalduse suurendamiseks. Ja mulle tundub, et see on üldiselt pikas plaanis võimalik,» sõnas Putin ja lisas, et vajalik on sammhaaval liikumine, pidades silmas teineteise huve, võttes arvesse Põhja-Korea probleemi lahendamise ja Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmise kõiki osapooli.

«Kui me liigume ettevaatlikult, kui me kohtleme üksteist ja teineteise huve lugupidamisega, on seda eesmärki võimalik saavutada,» sõnas ta. 

Samuti puudutas Putin mõlema osapoole jaoks olulist Põhja-Korea tööliste küsimust öeldes, et Venemaal töötavate Põhja-Korea tööliste küsimuse lahendamiseks on mittevastasseisulisi võimalusi ja sellest räägiti kohtumisel Põhja-Korea juhi Kim Jong-uniga.

«Rääkisime sellest, siin on mitu võimalust, on humanitaarküsimusi, on nende inimeste õiguste teostamisega seotud küsimusi. On rahulikke, mittevastasseisulisi lahendusi. Võib öelda, et põhjakorealased töötavad meil hästi ja kohalikud võimud ei ole nendega seoses mingeid muresid tuvastanud,» ütles Putin pärast läbirääkimisi Kimiga ajakirjanikele. 

Tema sõnul on põhjakorealased väga töökad, seaduskuulekad ja korraarmastajad  inimesed.

Kim Jong-un (vasakul) ja Donald Trump Hanoi tippkohtumisel veebruari lõpus.

FOTO: KCNA VIA KNS / AFP / Scanpix

Ameerika Ühendriikide ja Põhja-Korea edasisi läbirääkimisi kommenteerides ütles Putin, et Kim Jong-un kavatseb suhetes USA-ga kaitsta oma riiklikke huve ja julgeolekut, kuid kui Washington näitab soovi dialoogiks, siis Pyongyang on valmis seda jätkama.

«Eelkõige on (Kim Jong-un) meelestatud oma (Põhja-Korea) riiklike huvide kaitsmisele ja oma julgeoleku tagamisele. Kuid kui (meie) Põhja-Korea partneritele väljendatakse soovi konstruktiivseks dialoogiks, ma pean eelkõige silmas ameeriklasi, siis ma arvan, et lõppude lõpuks ilma läbirääkimisteta läbi ei saa,» ütles Putin.

Kohtumise eel

Vene president Vladimir Putin ütles täna Vladivostokis enne oma esimest kohtumist Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga, et ta toetab jõupingutusi pingete leevendamiseks Korea poolsaarel ning tahab edendada kahe riigi majandussidemeid.

«Ma olen kindel, et teie tänane visiit Venemaale aitab meil paremini mõista, kuidas me saame lahendada olukorda Korea poolsaarel ning mida saab Venemaa teha, et toetada positiivseid protsesse, mis on praegu aset leidmas,» ütles Putin tippkohtumist sisse juhatades.

«Mis puutub kahepoolseid suhteid, siis on meil palju teha majandussuhete, humanitaarkontaktide arendamiseks,» lisas ta.

Ka Kim väljendas lootust, et kõnelused Putiniga aitavad kaasa olukorra reguleerimisele Korea poolsaarel.

«Olukord Korea poolsaarel tekitab suurt huvi kogu maailma kogukonnas. Loodan, et meie kõnelused saavad tähtsaks sündmuseks selleks, et koos hinnata seda olukorda, koos vahetada mõtteid selle olukorra üle ja koos reguleerida seda küsimust,» sõnas Kim.

CNN ajakirjaniku Josh Berlinger avaldas video Kimist ja Putinist pärast kõnelusi.

Põhja-Korea liider tõdes, et tema nelja silma all toimunud mõttevahetus Putiniga oli väga sisukas ja puudutas kõiki vastastikust huvi pakkuvaid praktilisi küsimusi. Seejuures kestis kohtumine rohkem kui kaks tundi, ületades sellega planeeritud aja.

«Loodan, et meie läbirääkimised jätkuvad samas võtmes, kasulike ja asjalikena,» ütles Kim, aga ei avaldanud tänase kohtumise teemade täpsemat sisu.

Mõlemad riigipead lubasid omavahelisi suhteid tulevikus tihendada. 

Venemaa president Vladimir Putin ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un kohtusid Vladivostokis.

FOTO: ALEKSEY NIKOLSKYI / Sputnik / Scanpix

Kohtumise motiivid

Põhja-Korea liidri jaoks oli kohtumine Putiniga oluline eelkõige selleks, et näidata Ameerika Ühendriikidele, et riik ei ole isolatsioonis. Pärast seda, kui Kimi veebruari lõpus aset leidnud teine kohtumine USA presidendi Donald Trumpiga ootamatult ja tulemuseta lõppes, soovib Kim näidata, et Põhja-Koreal on ka teisi rahvusvahelise suhtluse partnereid.

Putin omakorda soovis kohtumisega näidata, et Venemaa on samuti oluline osapool Korea poolsaarel toimuvas ning avaldada vastukaalu Ameerika Ühendriikide domineerimisele rahvusvahelisel areenil.

Kahtlemata sooviks Putin näha ka kahe riigi majandussuhete tihenemist, aga selles osas ei tehta tänase kohtumise raames ilmselt edusamme, sest Venemaal ei ole võimalik hetkel teha midagi Põhja-Koreale kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide osas.

Peamine põhjus, miks Venemaa sooviks näha sanktsioonide lõdvendamist, on Põhja-Korea töölised. Käesoleva aasta lõpus peaks Venemaa sanktsioonide tõttu riigist välja saatma kõik ligikaudu 10 000 põhjakorealastest töölist, see aga oleks tugev löök mitme Venemaa tööstusharu jaoks, mis tugevalt välistööjõust sõltuvad. Välistööjõu Venemaale saatmine on oluline ka Põhja-Korea jaoks, kes on korduvalt palunud Venemaal põhjakorealaste palkamist jätkata.

Põhja-Korea liider Kim Jong-un (vasakul) ja Venemaa president Vladimir Putin täna Vladivostokis.

FOTO: POOL / REUTERS / Scanpix

Ent Põhja-Korea jaoks on sanktsioonide lõdvendamine võtmetähtsusega küsimus, sest juba paari kuu eest tegi riik ÜRO-le ametliku avalduse milles teatati, et Põhja-Koread ähvardab peagi ulatuslik näljahäda.

Toidupuudusega seoses loodab Kim loomulikult ka sellele, et Venemaa jätkab ja võib-olla isegi suurendab oma senist toiduabi Põhja-Koreale. Viimastel aastatel on Moskva pakkunud Põhja-Koreale toiduabi ligikaudu 25 miljoni dollari väärtuses, viimati saadeti märtsis Põhja-Koreasse rohkem kui 2000 tonni teravilja.

Venemaa on varem korduvalt kutsunud rahvusvahelist kogukonda üles sanktsioonide leevendamisele, samal ajal on Ühendriikid süüdistanud Moskvat selles, et viimane on abistanud Pyongyangi mõnest sanktsioonidega kehtestatud meetmest kõrvalehiilimises. Venemaa on neid süüdistusi eitanud.

Ajaloolised sidemed

Venemaa ja Põhja-Korea suhted ulatuvad riigi loomisaega, kui Nõukogude Liit oli märkimisväärse tähtsusega selles, et Põhja-Koread asus juhtima Kim Jong-uni vanaisa Kim Il Sung.

Nõukogude Liidu ja Põhja-Korea suhted hakkasid jahenema 1980. aastatel, kui Pyongyang hakkas otsima lepitust Lõuna-Koreaga, ent suhetele andis tõsise hoobi Nõukogude Liidu lagunemine 1991. aastal.

Põhja-Korea liider Kim Il-Sung 1980. aastal. 

FOTO: KNS / AFP / Scanpix

Presidendiks saanuna hakkas Putin juba 2000. aastate alguses otsima võimalust suhteid Pyongyangiga normaliseerida. Nii kohtus ta 2002. aastal Põhja-Korea tollase liidri Kim Jong Il-ga. Ka nimetatud kohtumine leidis aset Vladivostokis, linnas, mis asub vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel Põhja-Korea piirist.

Viimane kohtumine Põhja-Korea liidri ja Venemaa riigipea vahel toimus 2011. aastal, kui Kim Jong Il kohtus Venemaa tollase presidendi Dmitri Medvedeviga.

Siiski on alates NSV Liidu lagunemisest alates üsna isoleeritud Põhja-Korea olulisemaks liitlaseks ja kaubanduspartneriks kujunenud Hiina ning analüütikute sõnul võib Pyongyangi soov olla Pekingi senise mõju tasakaalustamine. Võimalik, et just sel põhjusel on Kim Jong-un otsinud viimastel aastatel kontakti teiste oluliste tegijatega rahvusvahelisel areenil. Kuigi kõige rohkem on ta siiski kohtunud Hiina presidendiga, on kohtumised aset leidnud ka Lõuna-Korea presidendi, USA presidendi ja Vietnami presidendiga.

Putinist sai täna kuues riigipea, kes on Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga kohtunud. Kuigi Kim on võimul juba 2011. aastast, on kõik tema kohtumised välisriikide riigipeadega aset leidnud alates eelmisest aastast, mil Pyongyang alustas diplomaatiliste suhete arendamist teiste riikidega.

Tagasi üles