Uuring: Austraalia on süsinikuheite eksportijate esirinnas

Söeelektrijaama korstnad. Foto on illustratiivne.

FOTO: EPA/Scanpix

Austraalia on maailma suuruselt kolmas süsinikuheite eksportija, sest saadab kivisöe ja veeldatud maagaasiga (LNG) iga aasta välismaale üle miljardi tonni süsihappegaasi, ilmnes mõttekoja täna avaldatud uuringust.

Vasakpoolne Austraalia Instituut teatas, et riigi energiaeksport jääb oma heitepotentsiaalilt maha vaid naftahiidudest Venemaast ja Saudi Araabiast.

«Austraalia osa kivisöekaubanduses moodustab CO2 potentsiaalilt 29 protsenti,» on öeldud Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel põhinevas uuringus.

«Lepped ja debatt praeguse olukorra ümber keskenduvad süsiniku nõudlusele, mitte pakkumisele,» kirjutas uuringu autor Tom Swann.

«See eirab fakti, et pakkumise suurenemine ja tarnetaristu laienemine kipub heite suurenemist kinnistama,» lisas ta.

Debatt kivisöe kaevandamise ja LNG tootmise ümber on Austraalias poliitiliselt väga tundlik. Inimesed peavad töökohtade loomist keskkonnamuredest sageli tähtsamaks, isegi põudadest ja tulvadest räsitud piirkondades.

Austraalia konservatiivne valitsus pisendab kliimamuutuse pärast tekkinud muresid majanduslikult tähtsate sektorite tööshoidmise kasuks.

Queenslandi osariigi võimud andsid hiljuti loa ehitada tohutu söekaevandus, mis avab kaevandamiseks uue suure söebasseini. Enamik seal kaevandatud kivisöest läheb Indiasse ning lõppastmes annab elektrienergiat Bangladeshile.

Kriitikute sõnul hoiab Austraalia järjepidev söetarne nõudlust üleval. Toetajad aga ütlevad, et kuna riigid on söe jõul töötavatest elektrijaamadest sõltuvad, siis jäävad nad ka söest sõltuvaks.

Austraalia läks söeekspordi koomaletõmbamisest keeldumise tõttu tülli Vaiksel ookeanil asuvate saareriikidega. Kliima soojenemine, millele söe põletamine kõvasti kaasa aitab, ähvardab tõsta vee taset ning jätta Vaikse ookeani saareriigid vee alla.

Tagasi üles