Briti valitsus ähvardab Brexiti-hääletuse luhtumisel erakorraliste valimistega

Briti peaminister Boris Johnson.

FOTO: REUTERS TV/REUTERS/Scanpix

Briti valitsusallika sõnul kavatseb peaminister Boris Johnson praeguses parlamendis Brexiti-leppega jätkamisest loobuda, kui parlament ei nõustu täna leppe vastuvõtmiseks kolmepäevase ajaraami määramisega.

Johnsoni pidas enne tänaseid hääletusi Brexiti-leppe üle tulise kõne, milles hoiatas parlamenti hääletuste läbikukkumise korral ennetähtaegsete valimiste korraldamisega. «Eelnõu tuleb tühistada ja me peame minema edasi üldvalimistega,» lausus Johnson parlamendis.

Johnson on täna silmitsi kahe olulise hääletusega parlamendis, millest sõltub, kas riik jõuab Euroopa Liidust tähtajaks lahkuda. Johnson on korduvalt lubanud, et viib Brexiti ellu 31. oktoobriks.

Peaminister loodab saada täna parlamendi esialgse heakskiidu Brexiti eelnõule, mis on vajalik läinud nädalal Brüsseliga sõlmitud väljaastumislepingu jõustamiseks.

Seejärel loodab ta saada alamkojalt lubaduse kiita kolme päeva jooksul heaks terve lahkumislepe. See võib 110 lehekülge pika dokumendi puhul aga keeruliseks osutuda.

Peaministrikabineti allikas teatas täna varem, et kui tänase hääletuse tulemus on negatiivne ja kui EL soostub andma Brexitiks 31. jaanuarini ajapikendust, soovib Johnson kuulutada enne jõule välja erakorralised valimised.

Ennetähtaegsed valimised võiks anda Johnsonile võimaluse võita parlamendis enamus oma leppele heakskiidu saamiseks.

«Me ei raiska edasisi kuid selle parlamendiga,» märkis valitsuse allikas BBC-le. Hääletus eelmisel nädalal Brüsseli heakskiidu saanud lahkumisleppe üle peaks algama täna kell 21 Eesti aja järgi.

Valitsuse allika sõnul valitsevad Konservatiivse Partei ridades vastuolud selles, kas valida parlamendi välja pakutud pikaajalisem lahendus või minna erakorraliste valimiste teed.

Opositsioon nimetas ähvardust loobuda Brexiti leppes kokkuleppele jõudmisest lapsikuks väljapressimiseks. Samuti ei ole opositsioon rahul, et valitsus on andnud Brexiti-leppes kokkuleppele jõudmiseks aega vaid kolm päeva.

Laupäeval sundis parlament Johnsonit paluma ELilt Brexitile kolmekuist ajapikendust. ELi liidrid kaaluvad oma edasisi samme sõltuvalt alamkoja otsustest.

Pikendus võib anda Briti opositsioonile aega, et püüda tagada lahkumislepe, mille järgi jääks kaubandussidemed Euroopa Liiduga lähedasemaks kui Johnsoni kavandatud leppes.

Mõlema tänase hääletuse võit aga ei taga sugugi, et Johnsonil õnnestub Ühendkuningriik allesjäänud kaheksa päeva jooksul blokist välja viia.

Opositsiooniline Tööpartei on tõotanud võidelda valitsuse katsete vastu seadusandlus peadpööritava kiirusega läbi suruda.

Ilmselt püüavad leiboristid ja nende liitlased lähema kolme päeva jooksul lisada eelnõudele valitsusele vastumeelseid parandusi.

John McDonnell.

FOTO: ISABEL INFANTES/AFP/SCANPIX

«Leiboristid kasutavad iga võimalust, et väljaastumislepingu seaduse menetlemise protsessis tagada töötajate õigused, kaitsta meie majandust ning kindlustada, et rahvale antaks lõplik sõna,» kirjutas erakonna rahandusala pressiesindaja John McDonnell ajalehes Daily Mirror.

«Parlamendiliikmetel on võimalus lükata tagasi võlts valik Boris Johnsoni halva lepingu ja lepingu puudumise vahel,» lisas ta.

Valitsusallikad ütlesid Daily Telegraphile, et Johnson võib võtta eelnõu tagasi, kui sinna surutakse tooridele vastuvõetamatuid parandusi.

Johnsoni sõnul soovivad aga britid Brexitile lõpuks ometi lahendust.

«Avalikkus ei soovi enam viivitusi, seda ei taha ka Euroopa liidrid ega mina,» lausus peaminister eile.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ütles täna, et Euroopa Liidu liidrid otsustavad Brexiti järjekordse edasilükkamise üle lähipäevil, kuid otsus sõltub arengutest Londonis.

Jean-Claude Juncker.

FOTO: VINCENT KESSLER/REUTERS/SCANPIX

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker märkis, et Euroopa Liit on leppega Brexiti tagamiseks andnud kõik endast oleneva ja ootab enne lahkumisleppe ratifitseerimist Briti parlamendi otsust.

Juncker lisas, et Brexitile on raisatud palju aega ja energiat, mida oleks saanud kulutada Euroopa Liidule.

Tagasi üles