Argentinas toimuvad üldvalimised

Argentina valimispropaganda ja lilli müüv naine aastal 2019.

FOTO: AFP / Scanpix

Argentinas toimuvad pühapäeval üldvalimised, prognooside järgi saab riigi uueks presidendiks peronist Alberto Fernández. 

Vasaktsentristist Fernándezi asepresidendiks kandideerib endine riigipea Cristina Kirchner. Küsitluste järgi kogub Fernández 45 protsenti häältest, mida on tarvis presidendivalimiste võitmiseks esimeses voorus. 

Ametisoleva Mauricio Macri populaarsus on viimase aasta majandussurutise ajal teravalt langenud.

Macri sai augustis erakondade eelvalimistel hävitavalt lüüa ja jäi 16 protsendipunktiga alla vasaktsentristlikule kandidaadile.

Vaesusemäär ületab selles Lõuna-Ameerika suurriigis 35 protsenti, inflatsioon on aastaga kasvanud umbes 38 protsenti. Riigivaluuta peeso väärtus on võrreldes 2018. aasta jaanuariga langenud 70 protsenti. 

Rahanduskriisi tõttu pidi Macri eelmisel aastal pöörduma Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poole, et saada institutsioonilt 57 miljardi dollari suurune laen. Lisaks sellele kuulutas president välja kasinusmeetmed, mis osutusid riigis äärmiselt ebapopulaarseks. 

Macri süüdistas riigi majandusraskustes endiseid peronistide valitsusi Kirchneri võimuloleku ajal 2007.-2015. aastani ning tema surnud abikaasa Néstor Kirchneri administratsiooni ajal 2003.-2007. aastani. 

Argentina valimistel võib hääle anda 34 miljonit inimest. Valimiste teine voor toimub vajadusel novembri lõpupoole. 

Ülejäänud kandidaadid, eesotsas endise rahandusministri Roberto Lavagnaga, ei tohiks ennustuste järgi kokku saada enam kui 15 protsendi suuruse toetuse. 

Hääletajad valivad pühapäeval ka pool esindajatekoja ja kolmandiku senati koosseisust. Samuti valitakse Buenos Airesi provintsi kuberner ja pealinna meer. 

Valimised toimuvad ajal, mil regioon on haaratud rahutustest, sealjuures Ecuadoris, Tšiilis ja Boliivias. Nendest viimases puhkes protestilaine vaidlustatud valimistulemuste üle. Naaberriigis Uruguays valitakse pühapäeval presidenti ja hääletatakse vastuolulise põhiseadusreformi üle. 

Tagasi üles