Ukraina ja separatistid alustasid üksuste eraldamise kauaoodatud viimast etappi
Väed lahkuvad kolm päeva.

Isehakanud Donetski rahvavabariigi võitlejad istumas täna Petrivske küla juures veokisse.

FOTO: Aleksandr Jermotšenko / Reuters / Scanpix

Ukraina sõjavägi ja Moskva toetatud separatistid alustasid täna sõdurite Donbassi kontaktjoonelt äratoomise viimast etappi enne Venemaaga toimuvat tippkohtumist, teatas Ukraina sõjavägi.

Kauaoodatud sõdurite lahkumine Donetski ja Luganski oblastit läbivalt kontaktjoonelt on eeltingimus esimesele Vene presidendi Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi näost näkku kohtumisele.

Pariisis toimuvat kohtumist, mille kuupäeva pole veel kinnitatud, vahendavad Prantsusmaa ja Saksamaa juhid.

Donetskis Kiievi kontrollitud Bogdanivka küla ja separatistide kontrolli all oleva Petrivske küla vahel olevate sõjaväelaste tagasitõmbamine algas, ütles Ukraina sõjaväe esindaja Bogdan Bondar ajakirjanikele sündmuskohal.

Üksuste lahkumise algust kinnitasid ka Donetski separatistid.

Isehakanud Donetski rahvavabariigi sõdurid astumas täna Petrivske küla juures veokisse, mis nad kontaktjoonelt minema viib.

FOTO: Aleksandr Jermotšenko / Reuters / Scanpix

Vaenupooled teavitasid teineteist taandumise kavatsusest roheliste signaalrakettidega, ütlesid uudisteagentuuride Interfax ja AFP korrespondendid.

AFP ajakirjanik nägi oma positsioonidelt lahkumas kolme jalaväe lahingumasinat, kahte sõjaväeveokit ja paarikümmet Ukraina sõdurit.

Bondari sõnul viiakse väed ära kolme päeva jooksul. Sellele järgnevad piirkonna puhastamine miinidest ja muud tegevused, mis kestavad 25 päeva.

Lahkumisel hoiavad silma peal Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad.

Oktoobri lõpus tõmbasid Ukraina ja separatistid oma üksused sarnasel moel tagasi kahest kohast: Luganski oblastis asuvate Stanõtsja Luganska küla ja Zolote linna juurest.

Viimane eeltingimus

Ukraina president Zelenskõi asus pärast mais võimulesaamist looma dialoogi Venemaa juhi Putiniga ning proovib puhuda uut elu rahuprotsessi, mille eesmärk on lõpetada viis aastat kestnud separatistlik konflikt.

Sõda Ida-Ukrainas puhkes kuu pärast seda, kui Moskva annekteeris 2014. aastal Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare. Lahingute tagajärjel on surma saanud umbes 13 000 inimest.

Ukraina ja tema lääneliitlased süüdistavad Moskvat separatistide toetamises rahaliselt ja sõjaliselt. Venemaa eitab seda.

«Normandia formaadi eesmärk on uuendada dialoogi, mis suudab tuua meid lähemale sõja täielikule lõpule,» ütles Zelenskõi sel nädalal viitega neljapoolsetele kõnelustele.

Tippkohtumist on edasi lükatud korduvalt ja põhjused on olnud erinevad. Ühed neist olid varasemad ebaõnnestunud katsed vaenupooled kontaktjoonelt ära viia.

OSCE ning ühise relvarahu kontrolli- ja koordinatsioonikeskuse (JCCC) esindajad vaatamas täna, kuidas isehakanud Donetski rahvavabariigi võitlejad Petrivske küla juures kõnnivad.

FOTO: Aleksandr Jermotšenko / Reuters / Scanpix

Üksuste eraldamine on neljapoolse tippkohtumise viimane eeltingimus, ütles Ukraina välisminister Vadõm Prõstaiko sel nädalal.

Minister lootis, et liidrite tasandi kohtumine, mis peeti viimati 2016. aastal, võib toimuda Pariisis novembris.

Venemaa enda sõnul toetab uut tippkohtumist, kuid keeldus toimumisajas seisukohta võtmast.

 «Tahame pidada tippkohtumise võimalikult ruttu, kuid samal ajal arvame, et see tippkohtumine peab olema hästi organiseeritud tagamaks, et sealt tulevad vajalikud tulemused,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Samas lisas ta, et praegu on liiga vara öelda, kas kohtumine toimub sel aastal, sest mitu küsimust on lahendamata.

Zelenskõi rahuplaani, kaasa arvatud sõdurite äratoomist kontaktjoonelt, kritiseerivad Kiievis paljud, eriti sõjaveteranid ja rahvuslased.

Plaanitud tippkohtumise eel leppisid Ukraina, Venemaa ja separatistide läbirääkijad kokku teekaardis, mis näeb ette eristaatuse andmise separatistide kontrollitud aladele, kui seal peetakse Ukraina põhiseadusest lähtudes vabad ja õiglased valimised.

Tagasi üles