Kokkuvõte: USA-Iraani konflikti tähtsaimad arengud

Postimees
Copy
USA ja Iraani vahelise konflikti lahingutandriks on kujunenud Iraak. Fotol Iraani hiljutise õhurünnaku vastu protestivad iraaklased.
USA ja Iraani vahelise konflikti lahingutandriks on kujunenud Iraak. Fotol Iraani hiljutise õhurünnaku vastu protestivad iraaklased. Foto: KHALID MOHAMMED/AP/Scanpix

Kuidas jõudsid pinged USA ja Iraani vahel haripunkti ja mis saab edasi?

  • Oktoobri lõpust alates on USA huvisid Iraagis tabanud mitu raketilööki, mida keegi omaks ei võtnud. USA ise süüdistas neis Iraani toetatavaid šiiitlikke relvarühmitusi. 
  • 27. detsembril korraldas Iraani-toetatav šiialiikumise rühmitus Kataeb Hezbollah’ rünnaku Iraagis asuvale USA Kirkuki sõjaväebaasile. Rünnakus hukkus USA tsiviilteenistuja ja mitu sõjaväelast sai vigastada.
  • 29. detsembril korraldas USA vastusammuna 25 inimelu nõudnud õhurünnakud rühmituse Kataeb Hezbollah’ rajatistele Iraagis ja Süürias.
  • 31. detsembril tungisid Iraagi pealinnas Bagdadis asuvasse USA saatkonna kompleksi Iraani toetatud meeleavaldajad, kelle tõrjumiseks pidid USA merejalaväelased käiku laskma pisargaasi.
Protestijad ründamas USA saatkonda Bagdadis.
Protestijad ründamas USA saatkonda Bagdadis. Foto: KHALID AL-MOUSILY/REUTERS/SCANPIX
  • 3. jaanuaril tabas USA droonirünnak Iraagi pealinna Bagdadi lennuvälja lähedal kaht autot. Rünnakus hukkusid teiste seas Iraani kõrge kindral Qasem Soleimani ja Iraagi Iraani-meelseid rühmitusi koondava paramilitaarväe Hashed al-Shaabi asejuht Abu Mahdi al-Muhandis.
Kindral Qassem Soleimani matuserongikäik 7. jaanuaril Kermanis.
Kindral Qassem Soleimani matuserongikäik 7. jaanuaril Kermanis. Foto: Erfan Kouchari/AP/Scanpix
  • Iraan lubas kindrali tapmise eest karmi kättemaksu. Samuti lubas rünnakule vastata Hashed al-Shaabi.
  • Ööl vastu 8. jaanuari tulistas Iraan kahe USA sõjaväebaasi pihta Iraagis 22 ballistilist raketti.

Kokku asub USA-l Iraagis viis baasi. Kaardil on punasega märgitud kaks baasi, mida Iraan raketirünnakutes sihtis.

  • Ühes baasidest, Al Assadi õhuväebaasis, asuvad ka eestlased, ent rünnaku hetkel ei viibinud nad kohapeal. Teadaolevalt ei saanud rünnakutes keegi viga, kuigi Iraan väidab, et tapeti 80 ameeriklast. BBC teatel kasutab baasi ligikaudu 1500 sõdurit, kokku on Iraagis 5000 Ühendriikide sõdurit.
  • Eesti kaitseväe Iraagi kontingendi vanem kolonel Tõnu Miil kolis täna varahommikul koos rahvusvahelise operatsiooni Inherent Resolve (OIR) staabiga Iraagi pealinnast Bagdadist Kuveiti.
  • Paljud maailma lennufirmad teatasid raketirünnakute järel, et lõpetavad Iraani ja Iraagi õhuruumis lendamise.
Päästetööd lennuõnnetuse toimumispaigas.
Päästetööd lennuõnnetuse toimumispaigas. Foto: WANA NEWS AGENCY/VIA REUTERS/Scanpix
  • Tänasesse päeva jäi ka Ukraina lennufirma Ukraine International Airlines lennuki Boeing 737-800 allakukkumine vahetult pärast õhkutõusmist Teherani lennuväljalt. Hetkel väidetakse, et õnnetuse põhjustas tehniline rike. Õnnetuses hukkus 176 inimest. 
  • Pärast Iraani raketirünnakuid oodatakse Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi vastust. Küsimus on, kas USA kavatseb omakorda rünnakutele vastata või leiab, et tegemist oli proportsionaalse vastusega Iraani kindrali tapmise eest.
  • Iraan kinnitas, et nende jaoks oli raketirünnak vastus kindrali tapmise eest ja nemad konflikti edasist eskaleerumist ei soovi.
  • Analüütikute väitel võis Iraan nimelt korraldada rünnakud selliselt, et keegi ei hukkuks, sest nad ei soovi konflikti eskaleerumist.
Poolmilistaarse organisatsiooni Hashed al-Shaabi korraldatud protest USA Bagdadi saatkonna juures 1. jaanuaril 2020
Poolmilistaarse organisatsiooni Hashed al-Shaabi korraldatud protest USA Bagdadi saatkonna juures 1. jaanuaril 2020 Foto: AHMAD AL-RUBAYE/AFP/Scanpix
  • Täna kordas oma soovi anda USA-le vastulöök aga Iraagi paramilitaarvägi Hashed al-Shaabi. 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles