Aktivistid on mures viiruse jõudmise pärast Liibanoni põgenike sekka

Naine kannab liikumispuudega meest Sabra põgenikelaagris Liibanoni pealinnast Beirutist lõunas 22. märts 2020.

FOTO: AFP / Scanpix

Sajad tuhanded Palestinna ja Süüria põgenikud ülerahvastatud laagrites Liibanonis valmistuvad koroonaviiruse levikuks. 

Liibanonis elab põgenikelaagrites kümneid tuhandeid palestiinlasi. Kümnete aastate jooksul on laagritest saanud omaette linnajaod.

Väikeriik on koduks ka vähemalt 1,5 miljonile Süüria sõjapõgenikule. 

Seni on vaid üks väljaspool laagrit elav palestiinlane andnud positiivse koroonaviiruse proovi ja kolm süürlast. Liibanonis kokku on registreeritud 520 COVID-19 nakkusjuhtumit ja 17 surma. 

Palestiinlased ja süürlased elavad telklaagrites teineteise lähedal ning ligipääs esmatarbevahenditele nagu puhtale veele on kehv ja laagrite elanikud on iseäranis haavatavad haiguste levikule. 

«Peamiseks mureks on... koroonaviiruse jõudmine ülerahvastatud palestiina põgenikelaagrisse, kus on väga vähe võimalusi koduseks isolatsiooniks,» ütles ÜRO Palestiina pagulasameti (UNRWA) pressiesindaja Huda Samra. 

Agentuur otsib võimalusi luua isolatsioonikeskusi laagrite sees, et võimaldada karantiini kõigile, kelle puhul seda on vaja. 

Sarnast korraldust üritatakse luua ka süürlaste telklaagris Liibanoni idaosas, teatas ÜRO pagulasamet UNHCR. 

Raskemate viirusjuhtumite puhul tuleb inimesed toimetada Liibanoni haiglate intensiivraviosakondadesse, kus abitööliste sõnul ei pruugi jätkuda piisavalt voodeid. 

Abiorganisatsioonid on üritanud suurendada teadlikkust hügieeninõuetest põgenike kogukondades. Norra põgenikenõukogu (NRC) on hakanud laagritesse tooma täiendavaid veevarusid, seepi ja muid puhastusvahendeid. 

Palestiina laagrites sõidavad autod valjuhäälditega, kust ärgitatakse inimesi käsi pesema ja oma näo katsumisest hoiduma. 

Liibanonis elab ametlikel andmeil enam kui 174 000 palestiinlast. Mitteametlikel andmeil elab riigis aga kuni 500 000 palestiinlast, sealjuures need, kelle vanemad ja vanavanemad pagesid naaberriiki 1948. aastal Iisraeli loomise ajal. 

Liibanonis elab ametlikel andmeil 1,5 miljonit süürlast. ÜRO andmeil on peaaegu miljon neist klassifitseeritud pagulasteks. 

Rätsepad Palestiina võitlust sümboliseerivate ruudulise mustriga näomaskides Burj al-Barajneh' põgenikelaagris Beirutist lõunas 27. märts 2020. 

FOTO: AFP / SCANPIX

ÜRO on lubanud maksta põgenike koroonaviiruse testide ja haiglaravi eest, kui selleks tekib vajadus. 

Kuna haiguspuhang põgenike seas koormaks Liibanoni tervishoiusüsteemi, siis tegeleb ÜRO kohalike haiglate toetamisega epideemia vastu. 

«Me loome uusi palateid lisavooditega, sealjuures uusi intensiivravi palateid, et kõikide kogukondade tarbeks oleks piisavalt võimekust reageerida, nii liibanonlaste kui pagulaste,» ütles UNHCR-i pressiesindaja Lisa Abou Khaled.

Vabaühendused kardavad aga põgenike diskrimineerimist kriisiajal. Liibanoni rahvaarv on alates Süüria kodusõja puhkemisest 2011. aastal kasvanud ligi kolmandiku võrra ja paljud liibanonlased süüdistavad Süüria pagulasi riigi majandusraskuste eest ja Liibanoni võimud on korduvalt ärgitanud pagulasi oma kodumaale naasma. 

«Mõned artiklid on loonud seoseid ebahügieenilistes tingimustes elavate pagulaste ja koroonaviiruse vahel,» ütles NRC nõunik Liibanonis Elena Dikomitis. 

«Meie jaoks on väga tähtis, et inimesed ei hakka sümptome peitma või ei häbenevad ravi paluda diskrimineerimise ja stigma tõttu.»

Human Rights Watch on teatanud, et mitmed Liibanoni linnad on kehtestanud Süüria pagulastele koroonaviiruse tõttu liikumiskeelud. 

Sarnaselt liibanonlastele elab palestiinlaste kogukond äärmises vaesuses. Palestiinlaste toetuseks on UNRWA algatanud päästeprogrammi, mille raames jagatakse lähinädalatel välja piiratud finantsabi. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles