Sisepagulaste hulk maailmas on kerkinud rekordilise 50 miljonini
/nginx/o/2020/04/28/13075640t1hb9b4.jpg)
Konfliktid ja katastroofid sundisid mullu oma kodumaalt lahkuma enam kui 33 miljonit inimest, kes nüüd COVID-19 pandeemia tingimustes on osutunud eriti ohustatuks, teatasid teisipäeval seireorganisatsioonid.
Sisepaguluses elavate inimeste hulk on aga tõusnud rekordilise 50,8 miljonini, ilmneb sisepagulust jälgiva ühenduse Internal Displacement Monitoring Centre (IDMC) ja Norra Põgenikenõukogu (NRC) aruandest.
Sisepagulasi on kaugelt rohkem neist 26 miljonist, kes üle piiride põgenesid.
«Sisepagulased on sageli väga haavatavad inimesed, kes elavad ülerahvastatud laagrites, ajutistes varjupaikades ja mitteametlikes asulates, kus juurdepääs tervishoiule on vähene või sootuks olematu,» lausus IDMC direktor Alexandra Bilak.
«Üleilmne koroonaviiruse pandeemia teeb nad endisest haavatavamaks,» märkis ta, hoiatades, et see «seab ohtu nende niigi ebakindlad elutingimused, piirates veelgi nende juurdepääsu põhiteenustele ja humanitaarabile».
Raportis öeldakse, et konfliktid sundisid mullu põgenema 8,5 miljonit sisepagulast riikides nagu Süüria, Kongo Demokraatlik Vabariik, Etioopia ja Sudaan.
Koos juba varem kodunt põgenema sunnitud inimestega on konfliktidest põhjustatud sisepagulasi üle 45 miljoni, neist pea 6,5 miljonit Süürias, mida on räsinud üheksa aastat väldanud kodusõda.
Veel 5,1 miljonit inimest elas 2019. aasta lõpus sisepaguluses seoses loodusõnnetustega. Aasta jooksul ajasid looduskatastroofid oma kodudest välja kokku 25 miljonit inimest, kellest suurem osa siiski naasid oma elupaika.
«Aastast aastasse sunnivad konfliktid ja vägivald oma kodu maha jätma miljoneid inimesi,» märkis NRC juht Jan Egeland.
«Kollektiivselt oleme maailma kõige haavatumate kaitsmisel ebaõnnestunud eepilistes mõõtmetes,» tõdes Engeland, ärgitades koordineeritud jõupingutustele ja deklareerides, et praegusel «koroonaviiruse ajastul on jätkuv poliitiline täiesti mõttetu».