Mägi-Karabahhi lahingutes on hukkununud juba pea sada inimest
Mägi-Karabahhi lahingutes on teisipäevastel andmetel hukkunud juba vähemalt 99 inimest.
Piirkonnas toimuvad nädalavahetusest saadik rasked lahingud.
Aserbaidžaanist ümbritsetud armeenlastest elanikkonnaga enklaavi võimud teatasid vähemalt 84 võitleja hukkumisest kokkupõrgetes. Hukkunud on ka vähemalt 15 tsiviilisikut, neist üheksa Aserbaidžaani poolel.
Nädala algul sekkus aina süvenevasse kriisi ka Türgi. Teisipäeval nõudis Venemaa, et Türgi tegutseks Mägi-Karabahhis relvarahu saavutamise nimel.
Türgi on korduvalt tõdenud, et ainus võimalus konflikti lõpetamiseks on Armeenia taandumine. Teisipäeval teatas presidendi kõneisik, et Türgi on «täiesti valmis» aitama Aserbaidžaanil Mägi-Karabahhi taas oma kontrolli alla saada.
Ka USA välisminister Mike Pompeo ja Saksa liidukantsler Angela Merkel nõuavad sõjategevuse lõpetamist.
ÜRO Julgeolekunõukogu kogunes esmaspäeva ja teisipäeva vahelisel ööl meie aja järgi erakorralisele istungile.
Jerevani väitel tulistas Aserbaidžaanist õhku tõusnud Türgi hävitaja F-16 teisipäeval alla Armeenia sõjalennuki SU-25, mille piloot olevat saanud surma.
Türgi lükkas Armeenia teate kategooriliselt tagasi.
Aserbaidžaan pole seni sõdurite hukkumisest teatanud. Armeenia separatistid avaldasid siiski fotomaterjali, millel on väidetavalt näha hukkunud aseri sõdureid ja nende hävinud sõidukeid. Armeenia kaitseministeeriumi teatel on Aserbaidžaani relvajõud kandnud märkimisväärseid kaotusi.
Aserbaidžaan luges samuti üles hävitatud Armeenia sõjatehnikat.
Aserbaidžaan ja Armeenia võitlevad Mägi-Karabahhi nimel juba pikalt. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi piirkond Aserbaidžaanile, kuid 1990. aastate algul ründas Armeenia Mägi-Karabahhi ja võttis selle endale. Piirkond kuulutas end pärast sõda iseseisvaks, kuid ükski teine riik seda tunnustanud pole.