Rumeenia kullakaevandused said maailmapärandi tunnustuse
Rumeenias kiideti teisipäeval otsust lisada UNESCO maailmapärandi nimekirja Vana-Rooma aegne kaevanduskompleks, mida on ähvardamas vastuoluline kullakaevanduse projekt.
Karpaatia mäeahelikku kuuluvatesse Lääne-Transilvaania mägedesse jääb Rosia Montana küla, kus asub «teadaolevalt maailma kõige olulisem ja suurem... kullakaevandus Vana-Rooma perioodist» ehk 2. sajandist pKr, selgitab ÜRO alla kuuluv nõuandekogu ICOMOS.
Rumeenia on püüdnud saada objekti UNESCO kaitse alla; ponnistused on viimaks vilja kandnud ning eeldatavalt aitab see peatada ühe Kanada firma plaani hakata piirkonnas uuesti kaevandama.
President Klaus Iohannis kiitis otsust, sõnades, et «Rosia Montanast peab saama muinsusväärtusliku piirkonna jätkusuutliku arendamise eeskujulik näide».
"Kakskümmend viis aastat pingutusi on andnud tulemuse. Rosia Montana on paigutatud sinna, kuhu kuulub", ütles külaelanik Sorin Jurca (56) AFP-le.
«Mitte igaüks ei hinda seda tunnustust, kuid mina tean, et see oli õige areng», lausus aktivist ja endine kaevur.
Juba viimased kakskümmend aastat on kaevandusküla põhjustanud kibedaid vastuolusid ning lõhestanud kohalikku kogukonda.
Rosia Montana linnapea Eugen Furdui, kaevandusprojekti üks suurimaid toetajaid, ütleb, et UNESCO maailmapärandi komitee otsus blokeeris pikaks ajaks ligipääsu Euroopa suurimale kulla ja hõbeda allikale.
«See on halb otsus nii kogukonnale kui riigile. See ei too kasu, ainult kohustusi,» ütles Furdui telejaamale Digi24.