Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

ÜLEVAADE ⟩ Kuidas töötab Saksa valimissüsteem?

Pühapäeval algasid valimised. FOTO: Fabrizio Bensch/Scanpix Baltics

Saksamaa Bundestag võib pühapäevaste parlamendivalimiste tulemusena paisuda valimissüsteemi eripära tõttu suuremaks kui kunagi varem.

Saksamaal avati pühapäeva hommikul valimisjaoskonnad parlamendivalimisteks, mis lähevad ajalukku järglase leidmisega 16 aastat riiki juhtinud kantsler Angela Merkelile.

Küsitluste järgi juhib sotsiaaldemokraate (SPD) esindav Olaf Scholz ja talle järgneb kristlike demokraatide CDU-CSU liidu kantslerikandidaat Armin Laschet.

Kuidas sakslased valivad?

Saksamaal Teise maailmasõja järel kasutusele võetud valimissüsteem lisab Briti ja USA «võitja võtab kõik» lähenemisele proportsionaalse esindatuse põhimõtte, mis toob parlamenti hulga väiksemaid parteisid.

Saksa valija teeb valimissedelile kaks märget. Ühega märgitakse vastava piirkonna konkreetne esindaja ja teisega märgitakse parteiline eelistus.

Kui esimene märge hääletussedelil tagab, et kõik 299 Saksamaa piirkonda saavad Bundestagis oma esindaja, siis teine on paljuski veel olulisem ja seal läheb hääl kindlale parteile.

Parteid on esitanud oma kandidaatide nimekirja 16-l liidumaal. Nimekirja tipukandidaatidel on suurim võimalus valituks osutuda. Kõige enam hääli saanud partei, saab enim kohti parlamendis.

Näiteks kui partei saab ringkonnas kolm otsemandaati esimese märkega kandidaatidele antud häälte alusel, kuid teenib teise märkega kümme kohta nimekirjale, siis tähendab see, et parteinimekirja alusel saavad samalt liidumaalt parlamendikoha veel seitse kandidaati.

Keeruliseks läheb asi siis, kui valijad jagavad oma hääli ehk nende kandidaadieelistus ja parteiline eelistus ei kattu. Kui partei saab otsevalimisel rohkem kohti, kui valijate parteilise eelistuse jaotumine ette näeb, siis ei jää need mandaadid saamata, vaid tekivad n.-ö. lisakohad.

Kui Bundestagi miinimumsuurus on 598 parlamendiliiget, siis 2017. aasta valimiste järel oli parlamendiliikmeid 709.

Euroopa Liidu suurima riigi valimistel saab kokku hääletada 60,4 miljonit inimest, kes on vähemalt 18-aastased. Naisi on valijate seas 31,2 miljonit ja mehi 29,2 miljonit.

2,8 miljonit noort saavad 26. septembril toimuvatel üldvalimistel esmakordselt hääletada.

Nelja aasta eest oli valimisosalus Saksamaal 76,2 protsenti, mis on kõrge näitaja ka teiste Lääne demokraatiatega võrreldes.

Seekordsetel Bundestagi valimistel on 33 protsenti kandidaatidest naised ja seda on rohkem kui varasematel valimistel.

Ühtekokku on oma kandidaadid esitanud samuti rekordiliselt 47 erinevat parteid.

Kui üks või teine erakond ei ületa viieprotsendilist üleriigilist künnist, siis jääb ta parlamendikohtadest ilma.

See võib olla võtmetegur äärmusvasakpoolse partei Die Linke puhul, kelle künniseületamisest või mitteületamisest uue koalitsiooni moodustamise aritmeetika suurel määral sõltub.

2017. aasta valimistulemused olid järgmised:

  1. kristlikud demokraadid (CDU/CSU) 32,9 protsenti ja 246 kohta;
  2. sotsiaaldemokraadid (SPD) 20,5 rotsenti ja 153 kohta;
  3. Alternatiiv Saksamaale (AfD) 12,6 protsenti ja 94 kohta;
  4. Vabad Demokraadid (FDP) 10,7 protsenti ja 80 kohta;
  5. äärmusvasakpoolsed (Die Linke) 9,2 protsenti ja 69 kohta:
  6. rohelised 8,9 protsenti ja 67 kohta.
Tagasi üles
Back