RAINER SAKS ⟩ 4 Ukraina ja Venemaa sõja stsenaariumit

Ukraina sõjaväelased 28. detsembril tulistamas Prantsusmaalt saadud liikursuurtükist Caesar Venemaa sihtmärke Ida-Ukrainas. Foto: SAMEER AL-DOUMY/AFP/Scanpix

Ukraina sõda võib stoiliselt nimetada 21. sajandi geopoliitiliseks katastroofiks. Lihtsustatult määrab sõda Ukrainas edaspidise jõudude vahekorra poliitilise lääne ja ida vahel.

On väga tähtis, millise impulsi annab see sõda rahvusvahelistele trendidele 21. sajandil. Ühtpidi on küsimuse all rahvusvaheliste suhete põhimõtted: kas rahvusvaheliselt tunnustatud riikide suveräänsus ja piiride puutumatus on tagatud või hakkab täiel määral domineerima jõupoliitika.

Ukraina peab sõda õiguse eest eksisteerida omaette rahva, kultuuri ja riigina. Eriti Euroopa tuleviku seisukohast on määrav, kas Ukraina suudab säilitada oma riikluse, mis väärtustab demokraatiat ja inimõigusi ning laiemalt euroopalikku poliitilist süsteemi. Küsimus ei ole ainult selles, kas Ukraina saab õiguse kunagi kuuluda Euroopa Liitu, vaid kas Euroopa põhiväärtused on elujõulised ka väljaspool Euroopa Liitu.

Pealtnäha on võimalik Ukraina sõja lõpptulemust hinnata üsna mustvalgelt: kui Ukraina võidab ja säilitab oma iseseisvuse, on kõik hästi. Kui aga Ukraina kaotab ja langeb Venemaa kontrolli alla, on vastupidi, kõik halvasti. Tegelikkuses lõppevad sedalaadi konfliktid pigem viisil, mille tulemust ei ole võimalik mustvalgelt hinnata, eriti lühiajalises perspektiivis.