INTERVJUU ⟩ Julgeolekuekspert: Soome NATOsse kuulumine hajutab Venemaa sõjalist fookust

Soome sõdurid mai lõpus õppusel Porvoos. Foto: Heikki Saukkomaa/Lehtikuva/Imago Images/Scanpix

Venemaale valmistab Soome NATOga liitumise järel ebasoodsaks muutunud jõudude tasakaal peavalu ning sunnib Moskvat, kes seni on kõiki käike õigustanud kaitsega, ka päriselt kaitsele mõtlema, leiab Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (FIIA) teadur Minna Ålander.

Samas jääb Soome Ålanderi arvates edaspidigi välispoliitilises suhtluses teadlikult pragmaatiliseks, et olla vajadusel valmis taas Venemaaga rääkima.

Milliseid arutelusid on Soome üsna värske NATO liikmesus jõudnud praeguseks ühiskonnas valla päästa?

Mõned arengud on väga naljakad. Näiteks on üleval küsimus NATO baasidest Soomes. Seda pole veel otsustatud poliitiliselt kõige kõrgemal tasemel, nii et pole ametlikku plaanigi, et Soome taotleb või hakkab tegema lobitööd NATO baasi saamiseks.

Kuid juba paar nädalat pärast NATOga liitumist otsustasid Lääne-Soomes asuva 15 000 elanikuga väikelinna Kauhava võimud, et nemad tahavad võõrustada NATO baasi. Nad langetasid juba otsuse ja andsid ka valitsusele teada, et kui Soome läheb seda teed, on nemad valmis. Oli teisigi linnu, kes kaalusid seda ja andsid mõista, et nemadki tahaks baasi võõrustada. Nii et tundub, et Soome linnad võtavad järjekorda, et saada NATO baasi. Mis on omamoodi kummaline, sest nad lähevad asjaga edasi, ilma et oleks otsustki langetatud.

Võimukõnelused käivad, mistõttu peame ootama, kuni meil on jälle poliitiline valitsus. Kuid küsimus baasidest on osa Soome tulevasest NATO-poliitika suunast, nagu ka näiteks juba läbirääkimiste ajal üleval olnud katsed kuigivõrd tuvastada tähtsaid partnereid NATO sees ja hakata mõtlema Soome rollile.