/nginx/o/2012/06/22/1180934t1hdffc.jpg)
Pea iga teine Venemaa elanik oleks sõja puhkedes valmis isamaad kaitsma, iga kümnes üritaks ohutusse riiki sõita, selgus täna avaldatud arvamusuuringu tulemustest.
Pea iga teine venemaalane on valmis rindele minema
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
22. juuni 2012, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa mälestab 22. juunil Suure Isamaasõja algust.
Sõltumatu arvamusuurija Levada keskuse uuringust selgus, et 23 protsenti vastanuist siirduks sõja puhkedes rindele teenistuskohuslasena, 21 protsenti vabatahtlikuma.
Kümme protsenti kinnitas, et üritaks pääseda mõnda ohutusse riiki. Vastanuist 26 protsenti eeldab, et ei ole teenistuskohuslane, vastata ei osanud 20 protsenti.
Pooled vastanuist (50 protsenti) leiavad, et natsi-Saksamaa rünnak Nõukogude Liidu vastu oli nõukogude võimu jaoks ootamatu (mullu oli samal arvamusel 46 protsenti). Vastupidisel arvamusel on 43 protsenti (48).
Samuti tundsid sotsioloogid huvi, mida arvavad venemaalased sellest, et Lääne-Saksamaa suutis sõja järel erinevalt Nõukogude Liidust kiiresti oma majanduse taastada ning saavutada elatustaseme tõusu ja luua «sotsiaalriigi».
Vastanuist 40 protsenti usub, et selle põhjuseks on tõik, et Saksamaa ei kulutanud raha «rahvademokraatlike» riikide toetamisele, aga Nõukogude Liit üritas rahasüstide abil kindlustada kontrolli kõigis maailmajagudes toimuva üle.
Veel 32 protsenti leiab, et «Saksamaa ei kulutanud raha võidurelvastumisele, aga Nõukogude Liit üritas säilitada relvastuses pariteeti Ühendriikidega».
Ligi neljandik küsitletuist on veendunud, et USA aitas Lääne-Saksamaal majandust taastada, aga 21 protsenti usub, et põhjuseks oli sakslaste konkureeriv turumajandus.
Küsitlus viidi läbi 25.–29. maini 45 regiooni 130 linnas-asulas ning selles osales 1604 täisealist inimest.