Kreeka peaminister Antonis Samaras ütles täna, et on kindel riigi naasmises tuleval aastal majanduskasvu teele.
Samaras: Kreeka naaseb 2014. aastal majanduskasvu teele
7. september 2013, 21:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samarase sõnul prognoosivad rahvusvahelised organisatsioonid, et 2014 on aasta, mil Kreeka majandus hakkab taastuma. «Kreeka pöörab kuus aastat kestnud majanduslanguse lehekülje, meie majandus on muutumas konkurentsivõimeliseks,» lausus 2012. aasta juunis moodustatud konservatiivide ja sotsialistide valitsust juhtiv Samaras.
«Möödunud aastal rääkis rahvusvaheline meedia «Grexitist» ehk Kreeka võimalikust eurotsoonist lahkumisest, nüüd on see asendunud loosungiga «Grecovery»,» lisas peaminister.
Thessalonikis kaubandusmessil esinenud valitsusjuht avaldas kindlust, et valitsus saavutab sel aastal üle aastate taas eelarveülejäägi, kui mitte arvestada võlgade tagasimakseid. Samarase sõnul oli riigieelarve ülejääk tänavu esimese seitsme kuuga 1,1 miljardit eurot. «See võimaldab meil laenuandjatega ehk Euroopa Liidu (EL) ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) läbirääkimistesse asuda,» lausus ta.
Peaminister lubas, et valitsus ei kavatse rakendada uusi säästumeetmeid, sest majandus «ei suuda neid enam vastu võtta». «Võlatase jääb hallatavaks, Kreeka on täitnud endale võetud rahvusvahelised kohustused, kreeditorid peavad nüüd täitma kokkulepitut,» sõnas ta.
Tänavu teises kvartalis oli Kreeka majanduslangus mullu sama perioodiga võrreldes 3,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Valitsuse prognoosi kohaselt jääb selle aasta majanduslangus 4,3 protsendi peale ja majandus hakkab järgmisel aastal kasvama.
Eurotsooni rahandusministreid koondava eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem ütles sel nädalal, et Kreeka vajab finantsabi ka pärast praeguste abiprogrammide lõppemist järgmisel aastal.
Kreekat on hoitud alates 2010. aastast pankrotti minemast euroala ja IMFi abipakettidega, mille kogumaht ulatub 240 miljardi euroni. Võimaliku lisaabi vajadus on muutunud abi andvates riikides, näiteks Saksamaal, poliitiliselt tundlikuks teemaks.