/nginx/o/2016/01/13/4871963t1ha7af.jpg)
Euroopa Liit võttis täna pretsedenditult esialgse uurimise alla Poola uue konservatiivse valitsuse tehtud muudatused kohtusüsteemis, et hinnata, kas need on vastuolus Euroopa Liidu demokraatiareeglitega ja nõuavad Poola võimude karistamist.
EL käivitas Poola kohtureformi uurimise
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
13. jaanuar 2016, 19:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me otsustasime täna, et (Euroopa) Komisjon viib läbi selle asja esialgse hindamise õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt,» ütles komisjoni asepresident Frans Timmermans pärast EK erakorralist arutelu.
Timmermansi sõnul ei austanud Poola uus euroskeptiline valitsus konstitutsioonikohtu siduvaid otsuseid ning seda peetakse igas õigusriigi põhimõtetele tuginevas riigis väga tõsiseks asjaks.
EK arutelu põhjuseks on mure Poola arengu pärast sestpeale, kui novembris tuli võimule konservatiivne ja euroskeptiline Seaduse ja Õigluse partei (PiS) eesotsas Jarosław Kaczyńskiga. Uus valitsus muutis konstitutsioonikohtu töökorda ja määras ametisse uusi kohtunikke. Meedia allutati riigi kontrollile.
Timmermansi sõnul puudutab uurimine muudatusi konstitutsioonikohtus, Poola meediareformidest ta ei rääkinud.
Hollandlasest asepresident rõhutas arutelule järgnenud pressikonverentsil, et toetab 2014. aastal vastu võetud ELi õigusriikluse järelevalve mehhanismi, mis annab ühenduse riikidele õiguse uurida ja vajadusel karistada liikmesriiki, kus demokraatia- ja õigusnorme rikutakse.
«Õigusriigi põhimõtete säilitamine kogu ELis on tähtis osa komisjoni kohustustest, õigusriik on üks meie alusväärtustest,» ütles ta.
Uurimise eesmärk on Poolaga dialoogi alustada ja Timmermansi sõnul ei ole tulemus ette otsustatud.
Kui menetluse käigus leitakse Varssavi tegevustes puudujääke, siis äärmuslikul juhul võidakse tühistada Poola hääleõigus Euroopa ülemkogus. Samas pole kõnealust protseduuri kunagi varem kasutatud ning ametnike sõnul loodavad nad, et selleni asi ei jõua.
Poola valitsus väidab, et kõik tema muudatused on läbi viidud õigusriigi põhimõtete vaimus, ning Brüssel tegelgu parem oma asjadega.
«Poolat süüdistatakse ebaõiglaselt asjades, mida meie riigis ei eksisteeri, õigusriigi põhimõtete rikkumises. See ei ole õige. Poolas on demokraatia elus ja terve,» ütles täna peaminister Beata Szydło.
Poola justiitsminister Zbigniew Ziobro ütles eile, et Varssavilt selgituste nõudmine on üllatav. Tema hinnangul on tegemist katsega survestada demokraatlikult valitud parlamenti ja suveräänse riigi valitsust.
Ziobro sõnul on EK nõuded alusetud ning kogu vaidluse taga on vasakpoolsed poliitilised jõud.
Brüsselil tuleks end tulevikus suveräänse ja demokraatliku riigi parlamendile ja valitsusele ettekirjutusi tehes paremini vaos hoida, ehkki meie vahel võivad olla ideoloogilised erimeelsused, kuna teie olete vasakpoolsete veendumustega.
Asevälisminister Aleksander Stępkowski ütles eelmisel nädalal, et Poola uus meediaseadus ei ohusta pressivabadust, aga kui Brüssel asjaga liiga kaugele läheb, on sel soovimatu mõju.
Poola Euroopa asjade minister Konrad Szymański lausus omalt poolt, et komisjoni sanktsioonide arutamine oleks absurdne.
«Oleme muudatuste selgitamise etapis ... Praegu on meie tähelepanu sellel, ei millelgi muul,» lausus Szymanski päevalehele Rzeczpospolita.
Poola samme on kritiseerinud paljud ELi poliitikud. Belgia Euroopa Parlamendi liige Guy Verhofstadt kirjutas täna väljaandes Politico, et kui Poola valitsus taotleks praegu ELi liikmesust, kukuks ta läbi.
Verhofstadti sõnul kohtles EL liiga leebelt Ungarit, kui too asus 2013. ja 2014. aastal oma õigus- ja meediasüsteemi suukorvistama.
Ungari on aga Poolaga võrreldes väike riik. Poolas on ELis suuruselt kuues majandus, elanikke on neli korda rohkem kui Ungaris ja poliitiliselt etendab Varssavi ELis palju tähtsamat rolli. Poola on praegust Venemaa-ohtu arvestades ka oluline NATO partner.
Poola president Andrzej Duda sõidab järgmisel nädalal Brüsselisse, et pingeid ELiga maandada. Ta kohtub poolakast Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tuski ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.