Kõrgõzstanis maeti verevalamises hukkunuid

Jürgen Tamme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Konflikt Kõrgõzstanis elavate kirgiiside ja usbekkide vahel on tänaseks ametlikel andmetel nõudnud vähemalt 179 inimelu, kuid mitmete allikate kinnitusel on ohvrite arv mitu korda suurem.

Ööl vastu reedet Kõrgõzstani lõunaosas Oši linnas süttinud ning seejärel juba 40 kilomeetrit põhja pool asuvasse Džalalabatti levinud rahutustele vaatamata matsid ohvrite lähedased konfliktis hukkunuid. 

«Täna on leinapäev ja me matame surnuid. Ühtki kokkupõrget ei tohi lubada,» ütles kokkupõrgetest räsitud Džalalabadi piirkonna kuberner Bektur Asanov, kelle sõnul möödus öö Džalalabadi linnas rahulikult. «Me loodame, et kõik poed ja turud avatakse täna,» lisas Asanov BBC vahendusel. 

«Ma arvan, et see on Kõrgõzstani jaoks suur tragöödia. Ma sündisin ja kasvasin siin üles. Kirgiisid ja usbekid on vennasrahvad,» ütles pealinnas Biškekis elav Valeri Tšulkin Reutersile. «Ma lihtsalt ei taipa, mis toimub praegu lõunas.»

«Sellel, mis praegu toimub lõunas ja mis juhtus juba aprillis, on ainult üks positiivne külg – see õpetab meie valitsusele, et selliseid vigu ei tohi tulevikus teha,» arvas Biškekis elav tudeng Janara. «Nüüd nad teavad, millised tagajärjed on sellel, kui nad täidavad oma kohustusi ebaausalt.»

ÜRO ja Venemaa on asunud Kõrgõzstani toimetama humanitaarabi. ÜRO põgenikeagentuuri hinnangul põgenes naaberriiki Usbekistani hinnanguliselt 75 000 inimest. Riigis püstitatakse ajutisi põgenikelaagreid.

«Nad kardavad välja minna. Nende seas on isimesi, kes on haavatud ja kellel puudub ligipääs arstiabile,» lisas Punase Risti esindaja Pascale Maeige Wagner, kelle kinnitusel on osa kodudesse varjunud inimesi jäänud sinna lõksu. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles